nõusolekuseadus

Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.

2023 möödub viis aastat Rootsi nõusolekuseaduse vastuvõtmisest. Teenäitajateks on seal teismelised ja tundub, et hoopis täiskasvanud vajavad juhendamist.

Feministeerium, nagu alati oma riigi ja rahva teenistuses, luges valimisprogrammid läbi ja koostas feministist valijale pedagoogilise valgusfoori.

Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.

Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.

2021. aastast kehtib Sloveenias nõusolekuseadus, mis defineerib vägistamist läbi nõusoleku. Feministeerium rääkis Nataša Poseliga mis muutuseni viis.

Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.

Anamarija Tkalčec on Horvaatiast pärit feministlik aktivist. Feministeerium rääkis temaga Horvaatia poliitikast, abordiõigusest ja nõusolekuseadusest.

Märtsis tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga kehtestada uus direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamiseks.

99,5 protsenti vägistamisjuhtumitest jäävad Eestis kas registreerimata, menetlus lõpetatakse või lõpevad need õigeksmõistmisega.

Feministeerium vestles kriminoloogiaprofessori ja Rootsi kuriteoennetuskomitee vanemteaduri Stina Holmbergiga, kes on uue nõusolekuseaduse mõju hinnanud.