Millest räägib kvääriulme ajalugu? Reproduktiivõigustest, globaalsest kogukonnast ja üksindusest
Mulle tundub, et praegu on reproduktiivõigused Põhja-Ameerikas väga kuum teema, kuna Roe vs. Wade tühistati. Nüüd tahavad kõik sellest kirjutada, kuigi üsna pikka aega nendest eriti juttu polnud. Varem arutlesid reproduktiivõiguste üle inimesed, kes olid mitmekordselt marginaliseeritud.
Plikake, mida sina poliitikast otsid? Seksismi normaliseerumisest Eesti meediapildis
Praxise ja Feministeeriumi koostöö raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” heidab valgust, kui erinevalt kujutatakse ajakirjanduses naisi ja mehi.
Mis on sobiv „ühele õrnale, hästikasvatatud ja taktitundelisele tütarlapsele, kommunistlikule noorele pealegi“? Nõukogude eesti tüdruk raamatu peategelasena
Loodud tütarlapsekujud olid klassivendadest edevamad ja emotsionaalsemad, hingelisemad ja hoolitsevamad. Niisugused mallid laenati paljuski varasemast tüdrukutekirjandusest ja on naiseliku soorolli aspektist väga traditsioonilised, aga paradoksaalsel kombel venitati just nii laiemaks senist nõukogude noore malli.
Kes tegi Adam Smithile iga päev süüa?
Praxise analüütik Isabel Jezierska lükkab ümber argumendid, mille kohaselt ei peaks tasustamata hooletöö panust majandusse arvutama.
Kadi Estland: „Toidame sind 50 sendiga iseendiga klaasist laual massihauad“
Me oleme Estlandiga nii head sõbrad, et keegi minult tema näitustele arvustusi enam ammu ei telli. Oleks kultuurivaldkonnas sellist välistavat perepoliitikat rohkem!
Hooldusõigusvaidluste must kast
Elise Rohtmets küsib, miks hooldusõigusvaidlused inimeste õiglustaju nii intensiivselt riivavad ja pakub kolm tegevust, mida üksikisik teha saab.
Helle Hald: Taanis peab vägistamisohvritel esimesest hetkest olema advokaadi tugi
Helle Hald on taani vandeadvokaat, kes on seisnud selle eest, et vägistamisohvril oleks kohe algusest peale oma advokaat. Nüüdseks on see õigus Taanis seadusega tagatud.
Johanna Nejedlová: seksuaalharidus peaks rääkima nii vägivallaennetusest kui naudingust
Vaatamata sellele, et Tšehhi pole Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud ning sealsed võimupoliitikud pole vabaühenduste hinnangul seksuaalvägivalla teemal kuigi edumeelsed, on riik üle läinud nõusolekuseadusele.
Vale hääl vales kehas?
Kuigi inimhääl võib tunduda objektiivselt akustiliselt mõõdetav nähtus, tajume me seda oma kultuurilisest pagasist ja eelarvamustest lähtuvalt. Meie hääled kannavad tähendusi ja märke.
Emaduskohustus. Miks on mõned Eesti naised vabatahtlikult lastetud?
Emaduskohustuse idee rõhutab naiseks ja emaks olemise kokkulangevust.Maris Metsküla uuris lastevabaduse valinud Eesti naistelt, kuidas sellesse suhtuvad.
Daniela Alaattinoğlu: jah-mudel on kõikehõlmavam
Soomes jõustus nõusolekuseadus 2023. aastal. Õigusteadlase Daniela Alaattinoğlu sõnul on seejärel uurimise fookus muutunud.
Nuhtlus nibudega
Triinu Kree kirjutab ühiskonna sõjast naiste nibude paljastamise vastu ning avab selle nähtuse ajaloolisi telgitaguseid.
Inimõiguste advokaat Natasha Latiff: „Leidsin Afganistanist ühtekuuluvuse ja inimlikkuse“
„Mida arvate naiste õigustest?“ mõjub Afganistanis eelarvamuslikult, kuna seda esitades kujutad sa endast läänelike pealesurutud väärtuste ja poliitika esindajat. Nii et õppisin nende küsimuste ja vastuste kaudu tundma oma eelarvamusi.
Vangistatud sõna mustrid Draamateatri “Kollases tapeedis”
"Kollane tapeet" on tonaalsuselt intensiivne, kuid vähem armas – tapeedi värvus on võigas, see isegi lõhnab kolekollaselt, aknad on kaetud raudtrellidega, ning publik pääseb tuppa vaid käsikaamera kaudu vahendatud distantsilt
Eesti vajab jah-mudelit! President Kaljulaidi Fondi nõusolekuseaduse foorumi ülevaade
Nõusolekuseaduse foorumil võtsid Eesti ja välismaal eksperdid vaatluse alla nõusolekuseaduse juriidilised, meditsiinilised kui ka kultuurilised perspektiivid. Foorumist teeb kokkuvõtte Taskufeministi eestvedaja Greta Roosaar.
“Ma tahan vägistada teid” ehk miks nõusolekupõhine seksuaalharidus peaks olema igas Eesti koolis
Kätri Kiilberg räägib ühe piireületava "nalja" valguses, kuidas nõusolekupõhine seksuaalharidus interneti misogüünsusele vastumürki pakub.
Kui küla vägistab: Dominique Pelicot’ kaasus
Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.
Oktoobri kultuurisoovitused: nurjatud jutud, veenev veganlus ning ronimine
Oktoobris soovitame külastada nurjatut jutuvestmisõhtut ja lavastust "ühiskondlikult kahjulikest elementidest", mõelda veganlusele ning minna ronima.
Ajaloolane Milvi Martina Piir: „Pole midagi igavamat kui rodu musti ülikondi ümber koosolekulaua“
Õppekirjanduse puhul sõltub lõpptulemus kahest fundamentaalsest momendist. Kõigepealt autori väärtuspositsioon. Teisisõnu hoiak ja meelestatus ajaloolise materjali suhtes, suutlikkus teadvustada oma alateadlikke eelistusi, mahavaikimisi ja vaimseid pimetähne.
Kas naiste osakaal ajalooõpikutes on valikute küsimus?
Võib vaielda selle üle, kas naistega seotud tegevusi on peetud vähem tähtsaks või jäid naistele tegevused, mida peeti vähemtähtsaks. Pigem mõlemat.
Hirm ja jälestus Tartu Ülikoolis
Juulis võtsime koos kolleegiga initsiatiivi koostada avalik pöördumine, et väljendada sügavat muret selle üle, kuidas ülikooli juhtkond otsustas Viljandi kultuuriakadeemia direktori toime pandud ahistamisele reageerida.
Hea linnaruum aitaks meestel autosõltuvusest vabaneda
Meil pole vaja, et liikluskorraldus lähtuks äärelinnas elava meessoost perepea vajadustest, sest see sõidab igas mõttes üle naistest, lastest, ratturitest, kepiga, rulaatoriga või ratastoolis liiklejatest, autorataste all surma saanud lemmikloomadest, kelle kohta isegi arvet ei peeta.
Septembri kultuurisoovitused: arutelu kodanikuvabadustest, Bambie Thug ja dräägetendus
Feministeeriumi toimetus soovitab erinevaid kultuurisündmusi, millest sügise hakul tasuks osa saada.
Baltisaksa kunstniku Elisàr von Kupfferi “Fašistlikud femboyd”. Intervjuu ajaloolase Ben Milleriga
Ben Miller on ajaloolane, kes on uurinud geide vabastusliikumise rassistlikku ajalugu alates sõdadevahelisest Weimari Saksamaast kuni 1970ndate San Francisconi. Siinses intervjuus räägib ta lähemalt Eesti aladel sündinud Baltisaksa kunstnikust Elisàr von Kupfferist.