Kevin Rändi

Sotsioloog Marion Pajumets käis konverentsil, kus arutleti kliimamuutuste ja mehelikkuse üle. Kas leidub sellist mehelikkust, mis oleks loodushoidlik?

Teleajakirjanik ja dokumentalist Marian Võsumets kirjutab, kuidas filmid meie arusaamu mõjutavad ja miks šovinistlik aines nii loomulik tundub.

Maskuliinsus ja feminiinsus ei ole inimese olemuslikud, bioloogilised omadused, vaid korduvate käitumismustrite abil sisendatud ja omaks võetud sotsiaalsed rollid, mida toodetakse läbi korduvate käitumismustrite.

Andris Feldmanis avaldab Feministeeriumi utoopiasarjas novelli õiglasemast ühiskonnast.

Joonas Kiik kirjutab, et pole vaja muretseda. Ka edaspidi võivad filmid valgetest meestest kandideerida parima filmi Oscarile.

Ei, mind ei vägistatud ja ükski otsuse langetamise põhjustest ei olnud ka rangelt võttes meditsiiniline. Aga kõik kokku oli see sel hetkel liig. Ma olen tohutult tänulik oma naistearstile ja ämmaemandale, kes informeerisid mind igakülgselt, olid ääretult empaatilised ja ometi respekteerisid, et lõppeks on see minu valik.

Lõpuks ei saa kuidagi jätta märkimata fakti, mis mulle väga rõõmu valmistab: tänu “Pealtnägijas” esinenud vaprale noorele naisele on meie tugigrupis ühe õhtuga seitse uut liituda soovijat juures.

Aeg on mõista, et meie-nemad suhtumine ei ole jätkusuutlik. Ligipääsetavus toob kasu kõigile ühiskonnagruppidele – näiteks oluline ja lihtne asi nagu madalad äärekivid toovad kasu nii kärudes lastele, käimistoega vanemaealistele kui ka jalgratturitele.

Naistearst Marie Abel ja õigusteadlane Liiri Oja: rääkides Eesti abortide vähendamise eduloost, tuleks tähelepanu pöörata ka narratiivile selle kõrval.

Abordiõigus on maailmas mõnevõrra paranenud. Eestis aga toimub Elu Marss ja peapiiskop leiab, et aborti võib vaadelda kui lähisuhtevägivalla üht alaliiki.

IT-huviringides osalevad poisid puutuvad kokku paljude IT-alaselt võimekate poistega, aga mitte tüdrukutega ning tüdrukute puudus neis ringides võib tekitada tunde, et tüdrukud ei saagi IT kasutamisega hakkama või ei sobi sellega tegelema (sest muidu oleksid nad ju siin).

Seks ei ole üks kohutav pahe ja seksuaalkasvatus ei ole seksi propageerimine.

Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik on välja valinud oma lemmikud, millega suve viimaseid päevi sisustada.

Kahjuks tundub, et inimestel on tekkinud aina suurem segadus sõnavabaduse kontseptsiooniga. Feministeerium on valmis lahkelt appi tulema, koostades väikese spikri.

Äge on siin feministidega, kus iga uus kursus algab tutvustusega, millist asesõna sa soovid, et sinule osutamiseks kasutataks – kas he/she/they.

Naiste eemalejäämine ühiskondlikelt jõupositsioonidelt väljendub ka linnaruumis, liiga vähe on neile eraldatud tähelepanu tänavanimega või lubatud aupaistet monumendiga.

Täna ilmus Postimees.ee arvamusküljel ja paberlehes artikkel “Varro Vooglaid: kodanikuühiskonna illusioon ja õigusriigi paroodia”, mis sisaldas valeväiteid.

Me ei tea, kui kaua selle olukorra lahendamine aega võtab, aga üüriarve, honorarid ja tööjõumaksud ei oota. Kui sul on võimalus, siis kaalu annetamist.

Pane oma teadmised naiste ajaloost ja feministlikust mõttekultuurist proovile.

Puhkamist on vaja selleks, et pingutusest taastuda. Et olla inimene, mitte tootmisüksus. Et olla väärtuslik ilma saavutusteta. Juulis puhkame meiegi.

Me kasutame sookategooriaid kontekstides, kus nad on üleliigsed ja kus me võiks inimesi kategoriseerida mõne sobivama tunnuse alusel.

Õpeta lastele, et inimesed ise on tähtsamad kui nende nahavärv. Aga mitte ainult – lisa sinna juurde teadmine, et nahavärv võib oluliselt mõjutada seda, kuidas neid mitmesugustes olukordades koheldakse.

Radikaalfeministide järgi ei jää soojaotusel põhinevast võimuerinevusest puutumata ükski eluvaldkond – ebavõrdsus ulatub magamistoast presidendivalimisteni välja.

Jüri Kolk kirjutab oma utoopias, et ta tahab lihtsaid asju. Selliseid, millest ise võidab. Ja muidugi ka selliseid, millest võidavad kõik ülejäänud.