Suvised kultuurisoovitused
Feministlik lähenemine rahale
Kogu maailm räägib, et käes on kriis ja ees ootavad nii majanduslikult kui ka poliitiliselt väga rasked aastad. Seepärast tasub mõelda nii oma isiklikule puhvrile (näiteks kogudes kolmandasse sambasse, mida saab kasutada ka enne pensionileminekut) kui ka teadliku tarbija, töötaja ja ettevõtja pilguga kogu majandussüsteemile. Julgelt tasub rääkida rahast ja palgast ning uurida, kuidas raha liigub. Eesti keeles ilmus detsembris majandussüsteemi lennukalt ja sügavuti mõtestav Mariana Mazzucato “Missioonimajandus” (tlk K. Lattik, Varrak), kes tutvustab raamatut ka veebiülekandes. Sel kevadel ilmus rahast rääkimisele üles kutsuv Rebecca Walkeri koostatud kogumik “Women Talk Money: Breaking the Taboo” (“Naised räägivad rahast. Purustame tabud”).
Sissejuhatavas essees kirjutab Rebecca Walker, et kuigi naiste kehad ja töö on alati olnud nagu raha – vajalik ja kiiresti asendatav, on naiste sellised lood sageli rääkimata ning varjatud häbi ja salatsemise taha. Häbi tuntakse nii selle pärast, mida raha on iga nahavärviga naiste ja kvääride eludega teinud aga ka selle pärast, mida nemad on rahaga teinud, kuidas raha on kasutatud nende kontrollimiseks ja kuidas seda on nende eest eemal hoitud, ja kuidas see kõik on kõigi meie elusid kujundanud. Aga parafraseerides Audre Lorde’i, siis meie vaikimine ei kaitse meid! Enne kui naised ei hakka avalikult – ja omavahel – rahast rääkima, ja kriitiliselt mõtlema, kuidas raha ühiskonda kujundab ning kuidas neid muutusi juhtida, jäämegi röövelliku finantssüsteemi ohvriteks. Walkeri kogumiku esseed räägivad lugusid rahast väga erinevate nurkade alt: millised finantsilised tagajärjed tabavad transsoolisi inimesi, kuidas mõjutab rahakotti see, kui oled paks ja kuidas osutab süsteemile vastupanu kasuvanemlus.
Albina Kolesnichenko “Butša” (2022). IG @albina.kolesnichenko
Me ei unusta Ukrainat!
Sõda Ukrainas ei näita vaibumise märke ja hirmu õhkkond pigem süveneb. Venemaa jätkab ähvardamist ja isegi tuntud sõjaajaloolased säutsuvad apokalüptilisi tõlgendusi, mis tekitavad paanikat, mitte valmisolekut. Samamoodi on nii peavoolu kui ka alternatiivsete faktide meedias liikvel vandenõuteooriatest inspiratsiooni saanud artikleid, mis õhutavad vaenu vähemuste ja nõrgemate vastu. Kuid selget pilku hoida pole kuigi keeruline: jälgige Eesti kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnumeid ja välispoliitikaeksperdi Kadri Liigi analüüse. Ukraina olukorral saab silma peal hoida, jälgides ukraina kirjaniku ja dokumentalisti Asja Bazdõrjeva sõjapäevikut ning lugeda tema artikleid, mis kajastavad elu sõjas.
Vanessa Springora “Nõusoleku” kujundaja Katrin Eleri Engel. Lucia Berlini “Koduabilise käsiraamat” kujundaja Allan Kukk.
Selle suve feministlik kirjandus
Sel kevadel ilmus kaks feministliku kirjanduse tõlketeost: Vanessa Springora “Nõusolek” (tlk Anna Linda Tomp, Värske Raamat) ja Lucia Berlini “Koduabilise käsiraamat” (tlk J. Kolk, Toledo). Berlin sai kuulsaks alles kümmekond aastat pärast surma, aga Vanessa Springora raamat põhjustas Prantsusmaal riikliku arutelu pedofiiliast ning aitas kaasa nõusoleku põhisele seksuaalsest autonoomiast lähtuvale seadustiku loomisele ja pöörab ammendavalt peapeale igasuguse lolitade fetišeerimise. Soovitame sissejuhatuseks lugeda katkendit raamatust ja vestlust autoriga.
Jenny Hval album “Classic Objects” (2022)
Jenny Hval “Classic Objects”
Imeliselt heliseva häälega Jenny Hval on oma varasematel albumitel ”Apocalypse, girl” (2015) ning ”Blood bitch” (2016) käsitlenud teemasid nagu sooline identiteet, keha ja menstruatsioon. Uuel pandeemiateemalisel albumil kajab igatsus toimiva argielu järele, aga ka mõtisklused abieluinstitutsiooni kui patriarhaalne nähtuse üle. Varem pigem eksperimentaalset helikunsti teinud Hval pakub seekord ligipääsetavat, meloodilist ja kuidagi õhulist popmuusikat. Ilus, huvitav ja väga hea.
