Valutavatest suguelunditest ja ruumiröövist. Pildikesi bussisõitudelt.
Sõidan kord Tartust koju, buss paksult rahvast täis. Istun viimases istmereas, minust akna all on tüdruk, läptop põlvedel. Teisel pool mind on kolmekümnendates mees. Buss ei kuulu just uuemate ja ruumikamate hulka, ent mees istub otse vahekäigus. Kui Tallinnasse on sõita veel üks tunnike, lähevad mõned inimesed siiski välja. Väljub ka mehest teisel pool istuv teismeline, kellest vabastatud istmele tõstab mees oma seljakoti.
Kogu ülalpool esitatud informatsioon on vajalik, sest näitab ilmekalt, kuidas meil kellelgi pole bussis mugav olla ja asju pole kuhugi panna. Õnneks on ühel inimesel – nimelt mehel minu kõrval – võimalus jalad välja sirutada. Seda ta loomulikult ei tee, vaid istub suurema osa ajast jalad sedavõrd harkis, et perioodiliselt pean teda õrnalt, ent kindlalt vastu põlve tonksama.
Naise ruum ja mehe ruum
Inglise keeles eksisteerib termin manspread. See tähendab olukorda, kus mees istub avalikus kohas, jalad harkis, röövides seeläbi teiste ruumi. Niimoodi nõuab mees loomulikult maksimaalselt ruumi, vastukaaluks naistele, keda õpetatakse võtma vähem ruumi. See tähendab muuhulgas käsklusi nagu “istu jalad koos, mitte nagu mees”, “ära vehi kätega” jms. Sama suhtumise järgi on ka ideaalne heteropaar selline, kus naine on mehest lühem ning tillukeste jalgade ja kätega, mis on ju ometigi nii “naiselikud”.
Sealjuures pole kõik see, mida meile ühiskond sel moel õpetab, päris lõpuni läbimõeldud. Näiteks kutt bussist nr 13, kes vaat’ et kukub istmele, et jalgu veelgi laiemalt hargitada. Ilmelt ei vaadanud temagi hommikul peeglisse, otsustades püstitada uue rekordi selles, kuidas sekkub seksuaalse alatoonita naiste ruumi. Vähemalt nii ma loodan.
Sellest innustatuna on mõned feministid hakanud selliseid spagaate fotografeerima. 90 protsendil puhkudel tekib õigustatud küsimus, kuidas selline asend küll mugav saab olla. Manspread‘i toetajaskond laulab sel puhul tavapärast laulu, et “no lõpetage selline reageerimine”, ja selgitab auväärset ilmingut bioloogiaga, justkui sunniks soojätkamisorganid inimest sedaviisi istuma. Isegi kui see peaks olema tõsi – mida see ei ole – siis näitab see, kui madalalt hindab see kaitsekoor naiste õigust privaatruumile.
Võtame ruumi tagasi!
Ühistransport pole alati just meeldiv paik – igasugu aroomid, kahtlased ollused akendel jne. Selle asemele, et me kõik teel tööle tsiviliseeritult pisut kannataksime, oodatakse hoopis seda, et naised kannataksid igasuguste Vasjade ja Andreste ning nende hiiglaslike genitaalide arvelt veelgi rohkem. Nojah, kui nad isegi normaalselt istuda ei suuda, siis mõelge vaid, kui raske on neil oma igapäevaelus. Vasjale ja Andresele tuleb kaasa tunda ja anda neile kolm istekohta ühe asemel. Ent siinkohal ilmneb üks tähelepanuväärne asjaolu – mehed, vähemasti kainetena, teineteiselt niimoodi ruumi ära ei võta.
See mees Tartu-Tallinna bussis saanuks mingil hetkel panna oma vasaku põlve mujale, sest seal oli vaba koht, aga ta ei teinud seda. Ta võinuks istuda diagonaalis, ent eelistas mitte seda teha. Niisiis pole asi ainult füüsilises mugavuses, vaid ruumi domineerimises. Sealjuures alateadlikus, sest nende paari sõna järgi, mis me reisi alul vahetasime, oli tegemist normaalse, sugugi mitte agressiivse mehega.
Ma ei ole ei türann ega robot ning vahel on mul mugav istuda põlved õlgade laiusel. Aga mul on saanud kõrini. Seepärast on mul nüüd põhimõte – seal, kus lõpevad istme piirid, seal lõpeb ka jalgadega laiutamise õigus. Kui isend mu kõrval ei tea, et võõrasse ruumi tungimine on ebaviisakas, siis tuleb seda talle meenutada tema poosi imiteerides. Talle ei pruugi see meeldida, isegi kui ta ei istu mu kõrval, vaid vastas. Sealjuures pole tarvidust muuta näoilmet või isegi tema poole vaadata – süvenegem aga telefoni edasi oma maniküüritud sõrmedega.
See kõik võib tunduda tühise asjana ja ausalt öeldes ei kõlba ehk ka suurejooneliselt protestida meeste ja naiste isikliku ruumi jaotuse ebavõrdsuse teemal. Aga vahest teeb hingele head näidata kõigile, et omad samasugust baasväärtust.
Meeldivaid sõite!
Käesoleva artikliga kuulutame ühtlasi välja sõnakonkursi, et leida eestikeelne vaste terminile manspread!
Tõlkinud Brigitta Davidjants