Miks me ei taha näha vägivallatsejat?

Üks mees mõisteti kümneks aastaks trellide taha, sest ta ründas oma naist tüli käigus ning peksis ta surnuks; teine pussitas, valas kütusega üle ja pani põlema lapseootel tüdruksõbra, sest ei olnud valmis isaks saama; kolmas mees lõi naist rusikaga näkku, peksis harjavarrega, võttis elektrijuhtme ning andis sellega elektrilööke; neljas mees viskas talumaja aknast sisse süütevedeliku pudeli ja süütas naise vanematekodu. Loe edasi “Miks me ei taha näha vägivallatsejat?”

Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis. Lahendused

Vabakutseline ajakirjanik Anna-Maria Penu uurib, mis seisus on lähisuhtevägivalla adresseerimine Eestis. Avaldame artikli kahes osas, eelmisel nädalal rääkisime statistikast, seekord keskendume lahendustele.

Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on karistusseadustiku § 121 kohaselt vägivald lähedase suhtes nn koosseisuline tunnus, mis tähendab seda, et paragrahvis endas on see tunnus välja toodud. Loe edasi “Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis. Lahendused”

Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis

Vabakutseline ajakirjanik Anna-Maria Penu uurib, mis seisus on lähisuhtevägivalla adresseerimine Eestis. Avaldame artikli kahes osas, lahendusi otsime järgmisel nädalal. Loe teist osa siit.

See pole kohvilaua jutt. Sellest ei räägita meedias ega juuksuris, sageli ei tunnistata toimunut isegi oma lähedastele. Teema tõstatamine paneb inimesi võpatama, pead vangutama või vaikima, pilgus peegeldumas õud. Sest rääkimine vägistamisest abielus, kooselus, lähisuhtes on endiselt tabu.

Loe edasi “Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis”

Progressiivse Eesti empaatiapuudus

Eilsed uudised olid nii vapustavad, et mistahes muud plaanid tuleb lihtsalt kõrvale heita ja sulg haarata.

Esiteks saime lugeda artiklit, mille kohaselt kohus otsustas, et 12-aastast tüdrukut rünnanud viis poissi ei tahtnud vägistada, vaid õppetundi anda. Teiseks sellega väga tihedalt haakuvat kirjutist, kus avaldatakse uuringutulemused, mille kohaselt peaaegu pooled Eesti kohtunikest ei pea seksuaalset vägivalda probleemiks või ei oska seisukohta võtta. Loe edasi “Progressiivse Eesti empaatiapuudus”

Seksuaalvägivald kui õppetund?

Kohtunik Larissa Prokopenko leiab, et seksuaalvägivald ei olegi seksuaalvägivald ning peab ohvri ja teiste tunnistajate ütlustest usaldusväärsemateks tunnistusi, mida annavad süüdistatavad. Seda on raske uskuda? On tõesti, aga kahjuks kinnitust sellele leiab tänasest EPLi loost, mis kirjeldab, kuidas 12-aastast tüdrukut seksuaalselt rünnanud viis noormeest kohtus õigeks jäid. Loe edasi “Seksuaalvägivald kui õppetund?”