2016. aasta muusikas: must kolmnurk & must barett

Sa vajad uut muusikat? Me ka! Soolokitarristid, trummarid, duod-triod ning albumid, kes 2016. aasta muusikast otse veeni läksid, loetleb üles kunstnik, muusik ja aktivist Killu Sukmit.

Kukeleegu: aasta albumid 2016. Top 32

1. PJ Harvey “The Hope Six Demolition Project”
2. Savages “Adore Life”
3. Deap Vally “Femejism”
4. The Ghost Ease “Live from the Banana Stand”
5. Post “Post Sessão ao Vivo”
6. Eleanor Friedberger “New View”
7. Helen Money “Become Zero”
8. Jenny Hval “Blood Bitch”
9. Esperanza Spalding “Emily’s D+Evolution”
10. Nisennenmondai “#N/A”
11. Kate Tempest “Let Them Eat Chaos”
12. Skinny Girl Diet “Heavy Flow”
13. Elza Soares “The Woman at the End of the World”
14. Vivien Goldman “Resolutionary (Songs 1979-1982)”
15. Solange “A Seat at the Table”
16. Lady Leshurr “Queen’s Speech”
17. The Julie Ruin “Hit Reset”
18. Mitski “Puberty 2”
19. Kaitlyn Aurelia Smith “Ears”
20. Xenia Rubinos “Black Terry Cat”
21. Michelle Gurevich “New Decadence”
22. Warpaint “Heads Up”
23. Klara Lewis “Too”
24. The Coathangers “Nosebleed Weekend”
25. Kamaiyah “A Good Night in the Ghetto”
26. Anna Meredith “Varmints”
27. Beyoncé “Lemonade”
28. Anohni “Hopelessness”
29. Kadri Voorand “Armupurjus”
30. Angel Olsen “My Woman”
31. Liis Ring “Satori”
32. Alicia Keys “Here”

2015. aastal oli tabelis viis soolokitarristi, kelle muusika läks otse veeni – Lady Lamb, Courtney Barnett, Laura Marling, Noveller, Colleen Green. 2016. aastal – Lindsey Troy (Deap Vally), PJ Harvey, Vanessa de Michelis (Post), Mitski, Helen Money, kes mängib tšellot nagu elektrikitarri + bassimängija Esperanza Spalding. Trummaritest on lemmikud Julie Edwards (Deap Vally), Jiulian Gonçalves (Post), Sayaka Himeno (Nisennenmondai), Fay Milton (Savages), Stella Mozgawa (Warpaint), Nyasi Matingou (The Ghost Ease). Duosid oli 2015. aastal tabelis kolm – Pale Honey, Pega Monstro ja Deradoorian. 2016. aastal oli üks lemmikuid Deap Vally ja Brasiiliast pärit instrumentaalne bänd Post, kes ise nimetavad oma žanrit “let’s talk about gender”. Triosid on neli – Skinny Girl Diet, Nisennenmondai, The Ghost Ease, The Coathangers.

Nii Kathleen Hanna (The Julie Ruin), Solange, Jehnny Beth (Savages esilaulja) kui Rio favela‘s kasvanud Elza Soares laulavad oma isiklikke lugusid, klassiprivileegist (Solange, Soares, Esperanza Spalding, PJ Harvey, Kate Tempest), kuidas üüri maksta (Mitski), inimõigustest, et sul oleks koht laua ääres (Solange, PJ Harvey). Soares, Mitski, Beyoncé, Kamaiyah, Lady Leshurr, Xenia Rubinos, Alicia Keys, Solange räägivad oma identiteedist, sellest, kes nad on oma juurtelt. Pärast ahistamisjuhtumit Kraftwergi kontserdil, kirjutas Solange essee “And Do You Belong? I Do”. Xenia Rubinos räpib – “You know where to put the brown girl when she’s fuckin’ it up. Where you gonna put the brown girl now she’s tearin’ it up?”, viidates Abbey Lincolni esseele “Who Will Revere The Black Woman?” (1966).

Soo ja/või seksuaalsuse ja/või feminismiga tegelevad Jenny Hval, Anohni, Post, The Julie Ruin, Skinny Girl Diet, Elza Soares, Solange, Beyoncé, Deap Vally, Warpaint, Xenia Rubinos, Alicia Keys, PJ Harvey, Eleanor Friedberger, The Coathangers. Jenny Hvali lemmikraamat on Chris Krausi’ “I Love Dick” (1997), Anohni oli esimene transsooline, kes esitati Oscarile, mis edasi sai, sellest kirjutas ta loo “Why I Am Not Attending the Academy Awards”. Heliga tegelevad Klara Lewis (field recordings), Kaitlyn Aurelia Smith (modulaarsüntesaatorid), Anna Meredith (akustiline & elektrooniline). Ja kui teile meeldib bändi Lunachicks albumid “Luxury Problem” (1999) või “Sushi Ala Mode” (1993, sealt näiteks lugu “More than a feeling”), siis tõenäoliselt meeldib ka Skinny Girl Diet’i “Heavy Flow”. Lisaks, jumaldan minimalistlikku “less is more” setup’i, ilma barokse ludistamiseta (Post, The Ghost Ease, Deap Vally, Nisennenmondai).

Ja bändid ei mängi lihtsalt laive, vaid teevad ja kirjutavad statemente. Näiteks peale Brexitit, kui PJ Harvey pani oma laivi Glastonburyl seisma ja luges John Donne’i “No Man is an Island”; peale USA presidendivalimisi, peale Kesha võitlust ja kohtuprotsessi ahistava produtsendiga. Seksismist muusikatööstuses on korduvalt rääkinud näiteks Grimes, Post, Kathleen Hanna, Lauren Mayberry, Jenny Hval, Janelle Monae, Björk, Solange, Warpaint, Shirley Manson, Madonna.

Oluline oli PJ Harvey plaat, teekonnast Afganistani, Kosovosse, Washington D.C.-sse, tegeledes pagulas-, sõja- ja kohaspetsiifilise kogukonna teemaga. On kirjutatud, kas see album oli protestialbumi dekonstruktsioon. Vastuseid see plaat ei andnud, vaid oli sotsiaalne loominguline aktivism, ka toimus plaadi lindistusprotsess avalikult. Lisaks organiseerib PJ Harvey põgenikestaatuses inimestega töötubasid, lugemisõhtuid, et nende lood ja hääl oleks kuuldavam. Ja isegi kui on öeldud, et Beyoncé on kapitalist pantrite valeriietes, tõmbas ta Super Bowlil esinemisega ja hommage’ga Mustadele Pantritele tähelepanu politsei brutaalsusele, kodutute õigusele, mitte kohelda neid korrastustööde kahju tagatisena. Tsiteerides Judith Butlerit “with Trump, everyone is free to hate”. Butler küsib, kui paljud hääletasid valimistel Facebooki poliitika järgi – klõpsates “like” või mitte.

Oluline oli singer-songwriter Laura Marlingu muusikasaade “Reversal Of The Muse” (1. hooaeg). Kokku oli 10 saadet, külalisteks helinaised, produtsendid, bändid, muusikud. Idee oli väga lihtne: saates räägivad naised muusikast, pikalt ja põhjalikult, kella ei vaata keegi. Räägiti, millist mõju avaldab muusikale see, et naiste esindatus on nii väike; miks toimuvad muutused muusikatööstuses nii aeglaselt. Ja Marling küsib, millist mõju oleks see avaldanud tema muusikale, kui muusika tootmisel oleks tehnilises protsessis osalenud rohkem naisi?

Artikkel on esmailmunud Killu Sukmiti blogis 9. jaanuaril.