Kõik artiklid

Reaalse ruumi disainimisel kiputakse ruumipsühholoogiat ja -kultuuri tahaplaanile jätma. See on aga suuresti alus just emotsionaalse ruumi loomisele ehk lihtsalt öeldes – inimkogemusele. TALFFil vestlusringi “Atlas: sissejuhatus” juhtiv Getriin Kotsar jagab kõndimise käigus tekkinud mõtisklusi.

Viimased paar kuud tõid mitmeid olulisi kohtuvõite ja suurendasid rohujuure taseme nähtavust, kuid samal ajal jätkub naiste ja LGBTQ+ kogukonna õiguste represseerimine ja soovastase liikumise levik.

“Ära kaaguta!” külaline Helena Randlaht, Sibyl Vane’i solist ja kitarrist, rääkis sotsiaalkriitilisest kunstist, tühistamiskultuurist ning koduloomade rollist lähisuhtevägivallas.

Ajakiri Ottar võttis luubi alla seitse paika maailmas, kus otsustajad on erinevate meetmete, reeglite või kampaaniatega püüdnud mõjutada sündimust.

Tehisaru on järjest ebapopulaarsem, kuid eriti halb on selle maine naiste seas, kes näevad seda tõenäolisemalt kahjulikuna nii keskkonnale, ühiskonnale kui ka inimestele.

Ühe vägistamiskaasuse neljaaastane kohtutee läbis kõik kolm astet – kaks korda. Kuidas Eesti kohtusüsteem ohvrit alt vedas ja mida Riigikohtu otsused nõusoleku kohta tähendavad.

“Ära kaaguta!” käisid Greta Roosaarel külas Vikerteraapia mõttekoja loojad Laura Barbo ja Joelle Marcelle Antson. Juttu tuli LGBT+ inimeste vaimsest tervisest, vähemusstressist, somaatikast ja muidugi ka käimasolevast Pride’i kuust.

Taskuhäälingus "Ära kaaguta!" vestles Greta Roosaar Praxise uuringu “Meheks olemise pingeväli: maskuliinsuse normid ja narratiivid Eestis” kahe autori Maarja Tinni ja Kaarel Lottiga.

Kuidas asjad välja näevad ja mida nad väljendavad, on ligipääsetavuse seisukohalt ülioluline. Esteetika näitab, kes on ruumi oodatud.

Sõna “feministlik” tekitab Eestis aruteludes sageli tõrke, kuid feministlik perspektiiv välismaal toimuvale ja välispoliitikale pole üldsegi radikaalne.

Naftamaskuliinsus, uusautoritaarsetes liikumistes levinud hoiakute kogum, kus on ühendatud kliimamuutuste eitamine ja misogüünia ning kus kasutatakse strateegiana eliidivastasust, on jõudnud ka Eestisse.

Raske on näha lahendusi probleemidele ja kriisidele, istudes päevast päeva samas vaimses ruumis koos unarusse jäetud kehaga. Sellises keskkonnas sünnivadki “geniaalsed” ideed kasutada järjekordses kampaanias tähelepanu konksuna julgeolekut.