Kõik artiklid

Üldine statistika näitab, et eile sai pärjatud 33 meest, 28 naist ja 3 asutust, kus töötavad nii mehed kui ka naised. Hea tulemus! Vaatame lähemalt.

Postsotsialistlikke riike nähakse tihti mahajäänumatena, seksistlikemana, homofoobsematena, ksenofoobsematena, vähem võrdõiguslikena.

Indoneesia transsoolised naised ehk waria’d moodustavad omaette sotsiaalse grupi riigis, mis on samas ka kodu maailma suurimale moslemikogukonnale.

Helistab sõbranna: “Noh, nüüd on aeg. Hakata kirjutama.” “Ma pean elukaaslasega rääkima,” vastan mina. “Kas tõesti teisiti ei saa? Keegi teine pole nõus?” Ja ise tean, et ei saa. Aeg on rääkida, miks ma vajan kooseluseadust.

Naiste õigus otsustada ja seaduse jõuetus ongi see, mille pärast burkat keelama hakata on lihtsalt mõttetu.

Miks tunnevad valged heteroseksuaalsed mehed, kelle käes on endiselt valdav osa maailma rikkusest, et nad on ohvrid?

Eesti feministid jagavad muljeid, mis neile tänavu silma jäi.

Panime oma telgi lõppeva aasta alguses püsti. Oli paras reis. Reisimemuaarid asuvad siin. Olge mureta, järgmine aasta laseme edasi!

Oleme väga kaua idealiseerinud või pidanud romantiliseks survestamist: tugevad mehed võrgutavad ära vaoshoitud naised ja passiivsed tüdrukud.

Peaksime toetama liberaalseid ja mõõdukaid islamiusulisi, mitte neid ja moslemiusku tervikuna antagoniseerima, kirjutab Kari Käsper.

2015. aasta šovinisti valimised on lõppenud ja tulemusi kommenteerib politoloog Mandel Kubu.

Milline on kõige harjumuspärasem jõulumeeleolu? Kirjeldaksin seda kui ärevat alarmpasunahüüdu, mis moondub advendiverstapostide möödudes ja punase kalendrinädala saabudes põgenemistungiks etnorahvuslikult pakendatud „pühaderahu“ eest.