Kõik artiklid

Helistab sõbranna: “Noh, nüüd on aeg. Hakata kirjutama.” “Ma pean elukaaslasega rääkima,” vastan mina. “Kas tõesti teisiti ei saa? Keegi teine pole nõus?” Ja ise tean, et ei saa. Aeg on rääkida, miks ma vajan kooseluseadust.

Naiste õigus otsustada ja seaduse jõuetus ongi see, mille pärast burkat keelama hakata on lihtsalt mõttetu.

Miks tunnevad valged heteroseksuaalsed mehed, kelle käes on endiselt valdav osa maailma rikkusest, et nad on ohvrid?

Eesti feministid jagavad muljeid, mis neile tänavu silma jäi.

Panime oma telgi lõppeva aasta alguses püsti. Oli paras reis. Reisimemuaarid asuvad siin. Olge mureta, järgmine aasta laseme edasi!

Oleme väga kaua idealiseerinud või pidanud romantiliseks survestamist: tugevad mehed võrgutavad ära vaoshoitud naised ja passiivsed tüdrukud.

Peaksime toetama liberaalseid ja mõõdukaid islamiusulisi, mitte neid ja moslemiusku tervikuna antagoniseerima, kirjutab Kari Käsper.

2015. aasta šovinisti valimised on lõppenud ja tulemusi kommenteerib politoloog Mandel Kubu.

Milline on kõige harjumuspärasem jõulumeeleolu? Kirjeldaksin seda kui ärevat alarmpasunahüüdu, mis moondub advendiverstapostide möödudes ja punase kalendrinädala saabudes põgenemistungiks etnorahvuslikult pakendatud „pühaderahu“ eest.

Kutsume lugejaid osalema aasta šovinisti valimistel (valijate, mitte kandidaatidena). Kümme väärikat kandidaati on üles seatud, üks parem kui teine.

Kindralleitnant Johannes Kert tõestab, et šovinismi võib edukalt rakendada ka meessoo peal. Nimelt on tal probleem lontrustest noormeestega.

50. nädala väärt lugemine: kus on käärid ja käärimine, #koos ja aasta šovinisti kandidaatide meeldetuletus.