Kultuur

Mitmekesisuse päeva puhul lugesime üle osalejate, ekspertide ja väitlejate soolise tasakaalu ETV poliitikasaadetes.

Vaal galeriis avati näitus “Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!”. Esitasime kolm küsimust etenduskunstnikule Kaja Kannule, kes tõi näitusele seebist käe.

Ja ma ei võta oma sõnu tagasi.

Käisin “Kes kardab pimedat” viimasel etendusel täiesti juhuslikult Feministeeriumi naiste organiseerimisel.

bell hooksi ja Emma Watson vestlevad vastastikusest vaimustusest, feminismi ligipääsetavusest ja raamatutest.

Üks mees mõisteti kümneks aastaks trellide taha, sest ta ründas oma naist tüli käigus ning peksis ta surnuks; teine pussitas, valas kütusega üle ja pani põlema lapseootel tüdruksõbra, sest ei olnud valmis isaks saama; kolmas mees lõi naist rusikaga näkku, peksis harjavarrega, võttis elektrijuhtme ning andis sellega elektrilööke; neljas mees viskas talumaja aknast sisse süütevedeliku pudeli ja süütas naise vanematekodu.

Postimees illustreerib Sotsiaalministeeriumi alkoholi reklaami- ja müügipiirangute uudise raseda naisega, kes hoiab käes alkoholipudelit.

Mõned Eesti feministid räägivad, mida nad naistepäevast arvavad.

Nõukogude aja alguskümnenditel olid 8. märtsi peo kangelasteks naised, kes töötasid, õppisid ja osalesid ühiskondlikus elus võrdselt meestega.

Ometi lõi osa etenduses kuuldut mul jalad alt ära (või silme eest mustaks?), ma tõesti ei taha olla sellise ühiskonna liige, kus puudega inimesi niimoodi koheldakse.

Küsisime feministliku kultuurifestivali Ladyfest Tallinn tiimi uutelt liikmetelt enne festivali algust kolm kiiret küsimust.

Miks liitutakse korporatsioonidega – peamisteks põhjusteks on ilmselt soov leida uusi sõpru (sageli) uues linnas, saada osa erinevatest üritustest ja rituaalidest ning tajuda seeläbi kuuluvustunnet, kohtuda vastassugupoolega, leida endale tugivõrgustik ja kinnitada oma sotsiaalset staatust.