Sõnastik:

Vähemusstress (minority stress) on sõna, millega kirjeldatakse püsiva stressi seisundit, mida seksuaal- ja soovähemused võivad diskrimineerimise ja stigmatiseerimise tõttu tunda. Nimelt on seksuaal- ja soovähemuste vaimse ja füüsilise tervise näitajad muu elanikkonna keskmisega võrreldes kehvemad ning seda selgitab pidev stressiseisund, mida need grupid ühiskondliku stigma tõttu kogevad.

Vähemusstressiga seotud stressitekitajaid kirjeldatakse skaalana. Selle ühes otsas on välised stressitekitajad (distal stressors), nagu ebavõrdne kohtlemine, vägivallaoht, häbimärgistamine, alavääristamine, vajadus ennast pidevalt õigustada ja selgitada, kooli- ja töökius ning mitmesugust tüüpi mikroagressioonid. Välised stressitekitajad on teisisõnu otseselt seotud sellega, kuidas teised inimesed või institutsioonid seksuaal- ja soovähemustesse kuuluvaid inimesi kohtlevad.

Skaala teises otsas on sisemised stressitekitajad (proximal stressors) ehk protsessid, mis toimuvad inimeste endi sees, kuid on siiski kaudselt või vahetult väliste stressitekitajatega seotud. Sisemised stressitekitajad võivad näiteks olla ühiskondlike hoiakute ja eelarvamuste omaksvõtmine, nendest tulenevad negatiivne sisekõne ja alaväärsustunne ning pidev valmisolek välist vaenu kogeda, millega kaasneb kõrgendatud ohutunne ja valvsus. Stressiseisund võib väljenduda ka selles, et varjatakse oma seksuaalset ja/või soolist identiteeti või sootunnuseid: naiste puhul näiteks aadamaõuna, meeste puhul tavalisest kõrgemat häält, intersooliste inimeste puhul kogetakse sundi mitte rääkida oma füüsilisest eripärast. Soolise ja seksuaalse identiteedi sunnitud varjamine ei lase vähemusgruppidel ühiskonnaelus enamusgrupiga võrdväärselt osaleda, sootunnuste sunnitud varjamine peletab vähemusgruppe spordiasutustest ja randadest.

Inimesed ei pea väliseid stressitekitajaid ise vahetult kogema, et vähemusstress neid mõjutaks. Piisab sellest, kui inimene teab, et selle tõttu, kuidas laiem üldsus tema identiteeti näeb, võib ta selliseid stressitekitajaid kogeda. Näiteks seksuaalvähemusse kuuluva naise või transmeheliku inimese jaoks võib günekoloogi vastuvõtt olla stressirikas kogemus ka siis, kui arst midagi vaenulikku ei ütle ega tee. Enda või teiste varasemate kogemuste või ühiskondliku stigma tõttu võib ta enne vastuvõttu ja vastuvõtu ajal omada kõrgendatud valmisolekut midagi sellist kogeda. Kõrgendatud ohutunne, valvsus ja sellega kaasnev pingeseisund kulutavad aga ajapikku inimeste tervist.

Vähemusstress võib inimeste tervist ja heaolu mõjutada ka kaudselt. Näiteks võib stressi tagajärjel muutuda söögiisu, mille tõttu hakatakse sööma liiga palju või vähe. Samuti võib inimestel esineda unehäireid, mis omakorda pärsivad võimet argiraskustega toime tulla. Kõrgendatud ohutunde tõttu võidakse vältida või liiga pikalt edasi lükata tervist toetavaid tegevusi, näiteks tervisekontrollis käimist. Vajadus stressi leevendada võib viia ka tervist kahjustavate tegudeni: ebaturvalise seksuaalkäitumise, ebatervisliku toitumise ning alkoholi, tubaka ja uimastite liigtarvitamiseni.

Kuigi enda aktsepteerimine ning kogukondlik ja perekondlik tugi võivad vähemusstressi negatiivset mõju märkimisväärselt leevendada, ei pruugi ainult sellest piisata. Tervisevõrdsuse saavutamine eeldab ühiskondlikke ja institutsionaalseid muutusi selles, kuidas seksuaal- ja soovähemustesse kuuluvaid inimesi nähakse ja koheldakse ning nende vajadustega arvestamist avalike teenuste osutamisel.

Vähemusstressi mõiste ja teooria loodi algselt selleks, et saada paremini aru geimeeste kehvematest vaimse tervise näitajatest. Aastate jooksul on teooriasse kaasatud aga ka teised seksuaal- ja soovähemused ning nende füüsiline tervis. Näiteks on vähemustressi teooriat kasutatud, et uurida, selgitada ja paremini mõista südame- ja veresoonkonna haiguste, astma ja diabeedi sagedasemat esinemist seksuaal- ja soovähemuste hulgas.

Vähemusstressi teooriat on eelkõige kasutatud soo- ja seksuaalvähemuste kontekstis, aga ka seksuaalsuse ja rassi ristumisega seotud küsimusi. Viimastel aastatel paljulubavaid tulemusi andnud ka  neuroatüüpiliste inimeste tervisenäitajate mõtestamine selle teooria kaudu.

Sõnastiku sissekanne pärineb lühendatud ja muudetud kujul Poliitikauuringute Mõttekoja Praxise ja Eesti LGBT Ühingu raamatust „Minu tervis, minu õigused. Taskuteatmik LGBTQI+ inimestele“.