Feminist vaatab luuleroboti kapoti alla

Puhtmehhaanilistele süsteemidele omistatakse sageli ratsionaalsust, mis inimmeelest üle käib, optimistide meelest ka moraalsuse ja õigluse mõttes, pessimistide hinnangul pigem karmi kasu-kahju tõenäolisuse kalkulatsioonide mõttes.

Luule Poeezia, messenger’i-sõber, kes saadab sulle luulesoovituse on Vikerkaare arhiividest koos autori nime, aasta ja lingiga luuletusele. Alguses saad veel valida ka, et kas soovid luuletust hommikul, päeval või õhtul. Väga äge ettevõtmine! Siiski, mu väsimatud feministisilmad ei saa ka sellise idüllilise ettevõtmise puhul täiesti puhata ning siinkohal tahtsin jagada enda tulemusi küsimusele: milline on luuleroboti soovituslik meeste/naiste vahekord? Millist soolist vahekorda soovitab tehisintellektuaalsusele pretendeeriv lullabot?

Mõned olulised märkused enne tulemusi. Luuletusi oli tänaseks saadetud 24. Luulevaliku taga on Vikerkaare toimetajad Kajar Pruul, Aro Velmet ja Märt Väljataga. (Kui sul emoji-sümboleid installeeritud ei ole, siis tea, et panin sarkastilis-teravalt toimetajate sugu rõhutavad WC-sümbolid nende nimede taha.) Projekti inspireeris New Yorkeri lullarobot, mille ma täna ka installeerisin ja ehk saan selle pinnalt samasuguse võrdluse teha pärast 24 päeva.

Lullarobot on meessoost autorite luuletusi saatnud 17.

Lullarobot on naissoost autorite luuletusi saatnud 7.

Meessoost autorite luuletusi on seni 2,4 korda rohkem kui naiste omi.

Luuleroboti saadetud luuletustest 70% on meeste kirjutatud, 30% naiste kirjutatud.

Sisu ja autorite valik on muidugi järgmine küsimus ja väärib eraldi analüüsi. Pealtvaadates tundub, et naisautorid on mulle kõik tuttavad, end luuletajatena defineerinud Poetessid. Meeste puhul on valik vabam, huvitavam, erilisem. Karl Marx ja Toomas Hendrik Ilves näiteks.

Ja nahhui, miks mitte kasutada järelejäänud kümmet päeva, et ainult naissoost autorite tekste saata? Kajar Pruul, Aro Velmet ja Märt Väljataga – miks mitte?

Yours truly,

Sanna Kartau