Brigitta Davidjants

Mind ei üllatanud, et #Metoo kampaania iga mu sõbranna seinalt vastu vaatas.

Üleeile pidas sünnipäeva Mari Saat, üks omanäolisemaid eesti kirjanikke.

“Kirjuta veel oma perest,” ütlevad inimesed.

Käes on järjekordne IDAHOT ehk päev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu homo-, bi- ja transfoobiale ühiskonnas.

Minuga juhtus hiljuti üks piinlik lugu. Nimelt jäin ma vahele valetamisega.

21.–23. aprillil leiab aset kolmas karukultuuri festival Tallinn Bearty.

Ühel hommikul istusime naistega Parpetsi tänava nurgal kohvikus ja sõime pannkooke.

Kui meenutan oma nõukogudejärgset murdeiga, meenuvad mulle vabaõhukontserdid – unustusse vajunud punkbändid Pirital, Viru tänaval Vennaskond, lollide mäel Psychoterror.

Rebeka jõuab koju. Keerab ukse lukust lahti ja põrkab pimedas koridoris kokku emaga.

Hetkel Eesti kinodeski linastuv dokumentaalfilm “Rocco” on ühtaegu paeluv ja häiriv vaatamine, sest kvaliteetkino ei urgitse just liiga tihti pornostaaride hingeelus.

Oli tihe aasta. Mis siis täpselt juhtus?

Meenutame artikleid, mis tänavu kõige enam hinge läksid. Nii meile endile kui ka meie lugejaile.

Armeenias on täna pingeline, sest eri grupid nõuavad üha jõulisemalt, et poliitikud neid viimaks kuulda võtaksid.

Folklorist Andreas Kalkun ja kuraator Rebeka Põldsam on pannud kokku näituse, mis võimaldab mõtestada tänast mosleminaiste peakatete diskussiooni hoopis uuel moel – läbi traditsioonilise eesti rõiva.

“Õpetasin üks õhtu poega lugema,” räägib sõbranna. “Tunne oli selline, et lihtsam oleks pea läbi seina lüüa. Lõpuks oli närv nii must, et surusin talle hambad ristis tahvli kätte, ise läksin aga kööki ja toppisin kõik kummikommid suhu. Korraga.”

Sooteema on õhus! Mille muuga seletada, et Vaba Lava kuraatoriprogrammis on väikese vahega tulnud välja mitu temaatilist lavastust, kõik ühtviisi tugevad, ent eriilmelised.

Mul on üks tore sõbranna, kes kasvatab naisega kahte imearmsat last. Ridamaja, mänguväljak, armastavad emad...

Rääkisin hiljuti ühe sümpaatse naisega, kes oli suutnud välja murda vägivaldsest abielust. Mees oli teda 15 aastat peksnud ja alandanud. Nüüd, tänu taevale, on see kõik ammuseks möödanik.

Ajakirja Playboy feministlik perspektiiv naiste objektistamise kontekstisRistirahvas võib rõõmustada, sest meesteajakiri Playboy teatas möödunud nädalal otsusest loobuda naiste alastipiltidest. Põhjused olid kaunikesti proosalised. Nimelt oleks ju tore kasutada ära sotsiaalmeedia võimalusi, mida alastus aga ei võimaldanud.

Ei ole naljaasi saada kätte autojuhilube, sest sama palju kui loomupärast nutikust, läheb tarvis head õpetajat. Eriti naisel, kes püüab masinate macho-maailmas läbi lüüa. Et sobilikku õpetajat üles leida, kaardistas Feministeerium levinumad sõiduõpetajate tüübid.

Välisminister Marina Kaljurand räägib Feministeeriumile naistest poliitikas, pagulashirmust, suursaadiku tööst Washingtonis ja Moskvas, eestlaseks ja eestimaalaseks olemisest ning paljust muust huvitavast.

Feministid arutlevad, kuidas kasvatada õnnelikku ja emotsionaalselt tervet poega.

Tui Hirvel on kirjutades olemas see eriline nõks. Ta võib kirjutada klassikalisest muusikast, mis ilmselt paljude jaoks tundub surmigav – aga pärast tema arvustuse lugemist tahaks kohe kontserdile joosta. Ta võib ka kirjutada väga igapäevastest asjades. Aga ta teeb seda nii, et see mõjub natuke ilusamalt ja põnevamalt kui päris elu.

Sel nädalal muretsesime pagulaste pärast, rõõmustasime naiste üle poliitikas ning õppisime Pariisi tänavate uusi nimesid.