Caldera Zoova

Kes on incelid ja mis neid kogukondi koos hoiab? Intervjuu uurijaga üksildusest, maskuliinsusest ja interneti manosfäärist.

Kas „sõber" on meessoost sõna? Kuidas nimetada mittebinaarset inimest? Keeleteadlased Aet Kuusik ja Elisabeth Kaukonen vastavad.

Naistepäeva peategelased on Eesti meedias lilled ja neid kinkivad mehed. Aga kus on naiste õigused, saavutused ja päriselt olulised teemad?

Eestit tutvustatakse sageli võrdsete võimaluste ja digiriigina, kuid paljude transinimeste jaoks on e-Eesti hoopis bürokraatia ja ekspertkomisjonide rägastik. Sascha Lumi jagab oma juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kogemust.

Epsteini kohtudokumendid tõstatavad küsimuse: miks usutakse ohvreid alles siis, kui toimikud avalikustatakse? Miks loob võim puutumatust?

2.–8. märtsini toimub teist aastat naistenädal, mis kutsub naistepäeva tähistama viisil, mis ei piirdu vaid lillede ja kommidega, vaid keskendub naiste õigustele, turvalisusele ja rollidele ühiskonnas.

Ühiskondlikele normidele vastamine toob turvatunde, kuid iseolemise vabaduse hinnaga. Sotsioloogiatudeng Darja Sinitsõna kaardistab soolistatud ühiskonna mõju noore inimese arengule oma senise elu kaudu.

“Ma tegin sulle suppi.” Väike purgike tulikuuma oasuppi potsatab mu talvemantli peale.

“Minu keha, minu valik” on üldtuntud feministlik loosung, mis on väikese muudatusega tagasi Instagrami postitustes ja Euroopa poliitareenil.

Sloveeniast pärit Nika Kovač on kodanikualgatuse “Minu hääl, minu valik” üks juhtfiguure. Liikumine soovib tagada Euroopa Liidu rahastusel kõigile EL-i elanikele turvalise abordivõimaluse.

Kuidas „sooideoloogia” sildi all õhutatakse hirmu, normaliseeritakse äärmuslikku retoorikat ja nihutatakse avaliku arutelu piire Eestis.

Tervishoid ei peaks sõltuma moraalihinnangutest ega “õigetest valikutest”. Miks universaalne solidaarsus on põhiõigus, mitte preemia, ning miks BMI ei sobi terviseriski hindama?

Naisi hakati täieõiguslike õppuritena Tartu Ülikooli vastu võtma 1915. aastal. Seda aastat loetakse Eesti naiste kõrghariduse alguseks. Kuid ükski algus pole eelloota, ükski võrdne õigus pole tulnud julgete naiste sihikindla pealehakkamiseta.

Eesti raamatu aasta esimestel päevadel täitusid sotsiaalmeedia kanalid postitustest, kus reflekteeriti oma raamaturiiuli sisu üle. Nende refleksioonide põhjal jäi kohati mulje, et tegemist on hoopis Eesti paiksooliste meesautorite loomingu aastaga.

Eesti dräägiskeene on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, sest juurde on tulnud uued tegijad, kes omakorda on loonud uusi esinemisvõimalusi. See kõik tähistab uue ajastu algust.

Nais- ja LGBTIQ-õiguslus on Euroopas juba mitukümmend aastat arenenud käsikäes. Nüüd aga ohustab seda arengut TERFlus. Seal, kus kinnitab kanda trans- ja kväärinimesi tõrjuv feminism, kaotavad toetuspinda nii naiste kui ka LGBTIQ-inimeste õigused. 

Kust tulevad mõisted sex ja gender, kuidas neid eesti keelde tõlkida ja miks soovastane retoorika on probleem, mis ei puuduta ainult vähemusgruppe? “Ära kaaguta” saatejuhid Greta Roosaar ja Kadi Viik rääkisid mõistetest, TERFlusest ja soovastasusest kui hübriidrelvast.

Seksuaalvägivalla regulatsioon on õiglane siis, kui see peegeldab reaalsust, mitte ei lähtu vägistamismüütidest. Seks on konsensuslik tegevus ehk selle vajalik tingimus on kõigi osapoolte eelnev nõusolek. Sellest saavad eestlased aru. Nüüd on aeg seadus järele aidata.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) koostatud indeks annab Eestile karmi hinnangu. Meie probleem on iseend taastootev ebavõrdsus, mis mitmes valdkonnas toimub nii hästi, et iga aastaga jääme Euroopa keskmisele üha kaugemale sappa sörkima.

Istanbuli konventsiooni kohta levib palju müüte ja väärinfot. Vastame sagedastele küsimustele Istanbuli konventsiooni kohta.

Enamikus linnades oleme harjunud otsima turvatunnet politseist ja turvakaameratest. Leslie Kern väidab aga, et tõeline linnaruumi turvalisus sünnib hoolest: mitmeotstarbelistest ruumidest, kogukonna kohalolust ning juurpõhjustega – nagu vaesuse ja vaimse tervise kriisiga – tegelemisest.

Saada oma aus, isiklik ja intersektsionaalse lähenemisega konkursi jaoks loodud töö hiljemalt 10.12 kell 10.00. Auhinnafond 1500 eurot jaguneb kuni viie autori vahel.

Iga kolmas naine Eestis on kogenud kodus vägivalda. Ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht selgitab "Ära kaaguta!" saates, miks Istanbuli konventsioon on vajalik ja väited sooideoloogiast alusetud.

ÜRO istung Genfis tõi päevakorda küsimuse, kuidas rääkida naiste õigustest riigis, kus Taliban on need hävitanud.