Elena Crimaldi

Istanbuli konventsiooni kohta levib palju müüte ja väärinfot. Vastame sagedastele küsimustele Istanbuli konventsiooni kohta.

Enamikus linnades oleme harjunud otsima turvatunnet politseist ja turvakaameratest. Leslie Kern väidab aga, et tõeline linnaruumi turvalisus sünnib hoolest: mitmeotstarbelistest ruumidest, kogukonna kohalolust ning juurpõhjustega – nagu vaesuse ja vaimse tervise kriisiga – tegelemisest.

Saada oma aus, isiklik ja intersektsionaalse lähenemisega konkursi jaoks loodud töö hiljemalt 10.12 kell 10.00. Auhinnafond 1500 eurot jaguneb kuni viie autori vahel.

Iga kolmas naine Eestis on kogenud kodus vägivalda. Ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht selgitab "Ära kaaguta!" saates, miks Istanbuli konventsioon on vajalik ja väited sooideoloogiast alusetud.

ÜRO istung Genfis tõi päevakorda küsimuse, kuidas rääkida naiste õigustest riigis, kus Taliban on need hävitanud.

Läti parlament hääletas Istanbuli konventsioonist lahkumise poolt. Otsuse taga olid poliitilised manööverdused, populistlikud suundumused ja võimalik Venemaa sekkumine.

On aeg lõpetada ohvrite süüdistamine ja panna alastipiltide levitajad vastutama. Nõuandeid, kuidas tõendeid koguda ja abi saada.

Feministlik uurimus sisaldab kriitikat, kusjuures see kriitika ei seisne maha tegemises, vaid loomulikuks ja iseenesestmõistetavaks peetud keelekasutusmustrite kahtluse alla seadmises.

Feministeeriumi sammsammulised valimisjuhised on universaalsed ning sobivad nii algajatele kui ka edasijõudnud valijatele.

Küsisime oma lugejatelt, milliste ootustega lähevad nad vastu KOVi valimistele ja kohaliku tasandi juhtimisele. Mida kõige rohkem soovitakse?

2025. aasta KOV valimised lähenevad. Milliseid muutusi või otsuseid ootad valituks osutunutelt? Kirjuta meile!

Oma kogemustest ja feminismiga suhestumisest rääkisid esimese Ladyfesti korraldajad.

Just Peterburi konservatooriumist tulid nii esimesed Eesti päritolu naissoost muusikud kui ka ühed esimesed kõrgharitud naised üldse. Need naised ei jäänud Peterburi – nad tulid tagasi ja olid osa Eesti muusikahariduse alusest, mille peal töötame tänaseni.

Politoloog Maarja Lühiste kirjutab, et Eesti naiste vähene esindatus poliitikas ei tulene valijate eelistustest, vaid erakondade pakutud menüüvalikutest

Lugedes Mari-Vivian Ellami arvamusteksti „Feminism tuleb vabastada seksuaalvähemuste küüsist", kerkib küsimus, kas meediaväljaande roll on lihtsalt avaldada toimetusele saadetud e-kirju või peaks toimetaja ka tekstiga töötama, et panustada infomüra asemel arutelukultuuri.

See tänukiri on pühendatud kõikidele kunstnikele ja kuraatoritele, kelle koduvägivallateemaline looming julgustab abi otsima.

Tormis Teekivi kirjutab praidi eel, kuidas isiklik vabanemine, enda kehaga kooskõlas elamine ja kaastunne loomade vastu saavad alguse samast kohast: soovist elada vabana.

Selle aasta märtsis ilmunud luulekogus “Tsükkel” on fookusesse valitud teema menstruatsioon. Sanna Kartau vestles autor Johanna Roosiga.

Teadur Otava Piha kirjutab Soome näitel, et kui vägistamise keskmes on nõusoleku puudumine, peab ka seadus seda selgelt väljendama – see aitaks kaitsta ühtviisi nii ohvrite kui ka kahtlustatavate õigusi.

Kuidas kajastab emasid Eesti meedia? Näited Marta Kaheksandast hooldusõigusvaidlusteni osutavad sellele, et vajame kaasavamat emaduskeelt.

Eestis on veel sisustamata progressiivne feministlik emaduse manifest ning aktiivne emade kodanikuliikumine.

Sel aastal tähistati Eestis märtsis esimest korda naistenädalat. Selle algatajad leiavad oma tagasivaates, et siin on olemas hea pinnas uue naistepäeva traditsiooni edendamiseks. 

Greta Roosaar kirjutab, et “õigete” emade ja isade piirav ja süütundeid tekitav mõõdupuu ei ole paika pandud loodusseadustega, vaid loodud pideva arutelu kaudu ajakirjanduses ja avalikkuses.

Enamik ämmaemandaks õppivaid naisi oli abielus, seega kuulusid nad seisuse poolest oma isa ja seejärel oma abikaasa seisusesse.