Eesti keel ja feministlik lingvistika
Feministlik uurimus sisaldab kriitikat, kusjuures see kriitika ei seisne maha tegemises, vaid loomulikuks ja iseenesestmõistetavaks peetud keelekasutusmustrite kahtluse alla seadmises.
Sõnade vägi: paks pede või äss kväär
Minu jaoks on “pede” see kõige hullem solvang, eks ikka selle koleda nõuka-aja taaga pärast või lihtsalt et ühe neljatähelise lühendatud sõna sisse mahub kole palju mürki.
Kuidas on lood soolise tasakaaluga eesti keeles?
Keeleuurija Elisabeth Kaukonen kirjutab soospetsiifilistest sõnadest eesti keeles ja selgitab mitmel pool maailmas tehtud katsete najal, kas inimesed tajuvad neutraalsena vorme, mis kujutavad meest tüüpilise inimesena, ja milliseid kimbatusi võib kaasa tuua naissoovormide kasutamine.