ohver

Selle suve hakul oli mul klassikokkutulek – nimelt möödus põhikooli lõpust 20 aastat.

Eestis kehtib alates 2011. aastast protsendikunstiseadus, mistõttu uue riigihoone ehitamise eelarvest 1% peab minema uue hoone sisse kavandatud kunsti tootmisele.

Patriarhaat rajaneb teatud kitsastele mehelikkusestereotüüpidele, mida ühiskond peab tähtsateks ja väärilisteks.

Olulise punktina toodi välja, et paljudel juhtudel arvestatakse valesüüdistusteks ka need juhtumid, kus ohver vastu ei hakanud, mille lisamisel valesüüdistuste hulka tekitatakse tehislikult suurem mõju.

Igal inimesel on mingisugused moraalsed ootused maailma ja selle elanike suhtes – et maailm ei tallu meid jalge alla meie väljanägemise pärast, et inimesed ei suhtu meisse halvustavalt selle tõttu, kuidas me riietume. Et teatud valitsev rühm ei kasuta oma võimu meie pisendamiseks.

Halvasti tuntakse end küllap ka sellepärast, et nähakse, kui paljud (naissoost) sõbrad, tuttavad, sugulased, kamraadid on pidanud üle elama midagi, millest tavaliselt ei räägita.

Mind ei üllatanud, et #Metoo kampaania iga mu sõbranna seinalt vastu vaatas.

Pärast Kölni uusaastaööd võis Saksamaa feministlikes foorumites kohata kolme reaktsiooni.

Kohtusin hiljuti puhkuselt naasnud sõbrannaga. Üldiselt oli puhkus olnud tore, ent jutuks tuli ka seik, mis jääb talle ilmselt igavesti meelde.

Hoiatus! Artikli sisu võib olla häiriv!

Meestel on vaja seksuaalset ärakasutamist endas läbi elada sageli teisiti kui naistel, arvab sellega kokku puutunud Jan Gunnar Sørbø. 

Rääkisin hiljuti ühe sümpaatse naisega, kes oli suutnud välja murda vägivaldsest abielust. Mees oli teda 15 aastat peksnud ja alandanud. Nüüd, tänu taevale, on see kõik ammuseks möödanik.