Võrdne kohtlemine Tartu ülikoolis – avalik kiri ja vastus

Aro Velmet kirjutab viimases Õpetajate Lehes, kuidas Tartu ülikooli juhtiv loodusteadlane võttis mõne nädala eest Instanbuli konventsiooni teemal sõna kohaliku poliitiku avalikul sotsiaalmeediaseinal. Seinal lahti rullunud arutelu inspireeris 38 akadeemilises maailmas tegutsejat saatma rahvusülikooli juhtidele kirja, mille avaldame täies mahus koos Tartu ülikooli vastusega.

Tartu Ülikooli rektor prof Volli Kalm
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan prof Peeter Burk
Humanitaar- ja kunstide valdkonna dekaan prof Margit Sutrop
Sotsiaalteaduste valdkonna dekaan prof Raul Eamets
Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan prof Margus Lember
Ökoloogia ja maateaduste Instituudi juhataja prof Leho Ainsaar

23.mai 2016

Avalik pöördumine võrdse kohtlemise edendamiseks Tartu Ülikoolis

Kirjutame teile ajendatuna juhtumist, mis on tõstatanud küsimuse Tartu Ülikooli akadeemilise pere toetusest võrdsele kohtlemisele, sallivusele ja mitmekesisusele. Paljud meist on Tartu Ülikooli vilistlased või töötajad ning me tunneme kõik huvi rahvusülikooli tuleviku vastu. Tervitame ülikooli visiooni olla “kiirelt arenev rahvusvaheline teadusülikool, rahvusülikoolina Eesti akadeemilise vaimsuse keskus ja ühiskonna arengu eestvedaja” ja deklareeritud põhiväärtusi nagu teaduspõhisus, ühiskondlik vastutus ja inimkesksus. Tervitame ka ülikooli juhtkonna pühendumist sallivuse ja mitmekesisuse edendamisele ülikoolis ja ühiskonnas, mida toetusavaldusel “salliga sallivuse eest” 26.04.2016 väljendas rektor Volli Kalm: “Tuletame üheskoos oma kaaslinlastele ja kogu Eestile meelde, et ülikooli akadeemiline mõtteviis on salliva ühiskonna poolt”. Selle kirjaga tahame ergutada ülikooli astuma konkreetseid samme võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse edendamiseks.

Meie kiri tõukub Tartu Ülikooli zooloogia osakonna juhataja ja loomaökoloogia õppetooli juhataja Raivo Männi poolt 13.05.2016 avalikus sotsiaalmeedias tehtud postitusest (vt ka lisatud kuvatõmmis). Mänd kritiseerib naistevastase vägivalla vastast Istanbuli konventsiooni, väites, et see “tähendab meeste evolutsiooniliselt kujunenud eelise (füüsiline tugevus) kasutamise piiramist.” Meeste keskmiselt suurem füüsiline tugevus on üldteada fakt, Istanbuli konventsiooni eesmärgiks on aga vägivalla vastu võitlemine ja kõigi inimeste turvalisuse tagamine. Prof Mänd annab oma sõnavõtuga mõista, et naistevastane vägivald on ühiskonna loomulik osa ja selle vastu võitlemine “destabiliseerib süsteemi”. Prof Männi avalikus ruumis esitatud väited on otseses vastuolus ülikooli põhiväärtustega, mis rõhutavad ühiskonna arengut ja salliva ühiskonna toetamist. Samuti pole prof Männi väidetel inimühiskondade toimimisest ajaloolist, sotsioloogilist ega antropoloogilist alust. Meeste keskmiselt suurem füüsiline tugevus ei saa õigustada naistevastast vägivalda ning sooline võrdõiguslikkus ei vii “süsteemi destabiliseerimiseni”. Vastupidi, ühiskonnad, mis väärtustavad võrdset kohtlemist (nt. Põhjamaad), on keskmiselt õnnelikumad ja turvalisemad kõigile. Prof Männi väide, justkui oleks sooline võrdõiguslikkus “loodusseaduste vastu”, on seega ebateaduslik, ühiskonda bioloogilisele evolutsioonile redutseeriv ning otseses vastuolus ülikoolide eetikakoodeksiga.

Naistevastane vägivald on tänapäeva ühiskonna üks suuremaid probleeme. 2014. aastal Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti läbi viidud naistevastase vägivalla uuringu andmetel on iga kolmas naine Eestis alates 15. eluaastast kogenud mingis vormis füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. Emotsionaalse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla laiale ulatusele viitab ka samal aastal Tartu Ülikooli eestvedamisel läbi viidud uuring “Eesti naiste tervis”. Naistevastane vägivald on inimõiguste rikkumine – seda kinnitavad nii Euroopa inimõiguste konventsioon (koos Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga) kui ka ÜRO inimõiguste lepingud, millega on liitunud ka Eesti. Selles kontekstis on sõnavõtud, mida mõistlik lugeja võib tõlgendada kui soolise ebavõrdsuse ja vägivalla loodusliku korra abil õigustamist, vastutustundetud.

Me ei soovi siiski tegeleda prof Männi personaalküsimusega, vaid sooviksime alustada debatti, kuidas Eesti rahvusülikool saaks aktiivselt arendada võrdset kohtlemist nii, et ülikoolipere “sõnad ja teod oleks kantud vastutusest mineviku, oleviku ja tuleviku ees”. See on eriti oluline ajal, kus küsimused sallivusest ja võrdsest kohtlemisest on Eestis päevakorras teravamalt kui kunagi varem ning lood soo- ja rassipõhisest alandamisest jõuavad üha sagedamini meediasse. Ülikooli pühendumine võrdsele kohtlemisele peab ulatuma kaugemale retoorilistest toetusavaldusest ning sisaldama reaalseid samme, mis tagavad teaduspõhisuse ja inimõigusi austava käitumise avalikus ruumis ning kõigi tudengite ja õppejõudude võrdse kohtlemise hoolimata nende soost, seksuaalsest orientatsioonist, rassist või usutunnistusest.

Tuginedes USA, Suurbritannia ja Lääne-Euroopa ülikoolide parimatele praktikatele ja meie erialaorganisatsioonide soovitustele, pakume välja järgmised võimalikud sammud:

1) Luua ülikoolisisene töögrupp, mis koguks andmeid võrdse kohtlemise kohta õppejõudude ja tudengkonna seas (sooline tasakaal töötajate seas, palgalõhe, seksuaalse orientatsiooni, rahvuse-, soo, usu- või rassipõhise diskrimineerimise või ahistamise kogemine töö ja õppekeskkonnas jne) ja töötaks välja konkreetsed soovitused võrdse kohtlemise ning salliva töö- ja õppekultuuri edendamiseks ülikoolis.

2) Töötada välja selge vastutusahelaga sõltumatu tagasiside andmise meetod, mille abil saaksid tudengid anda märku võrdse kohtlemise põhimõtteid rikkuvatest sõnavõttudest ja tegevustest ülikoolis. Vestlustes TÜ tudengitega tõuseb esile murettekitav trend, kus õppetöös esineb sageli seksistlikke, homofoobseid ja rassistlikke sõnavõtte, mis formaalsest tagasiside andmisest hoolimata jäävad ülikooli poolt vastuseta. Sellised märkused loovad õhkkonna, kus paljud tudengid tunnevad end alavääristatuna, mis omakorda pärsib tudengite võrdset ligipääsu haridusele. Probleemid stereotüpiseerimisest tuleneva haridusliku ebavõrdsusega on eriti suured nn STEM-aladel. Meie eesmärk pole piirata akadeemilist mõttevabadust, vaid tagada kõigi tudengite võrdne kohtlemine vastavalt ülikooli enda väärtustele.

3) Asuda ülikooli töötajate hulgas läbi viima regulaarseid koolitusi, mis selgitavad võrdse kohtlemise olulisust nii ülikooli sees kui ka avalikkuses ning annavad akadeemilise perele töövõtted, mille abil märgata ning vähendada diskrimineerimist töökohal ja loengusaalis.

4) Tõsta regulaarselt tudengkonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest, erilise rõhuga seksuaalsel vägivallal ning rassipõhisel diskrimineerimisel.

Meie eesmärk ei ole pelgalt kritiseerida, vaid oleme valmis kaasa lööma konkreetsete sammude astumisel võrdse kohtlemise edendamiseks rahvusülikoolis. Tervitame veelkord ülikooli juhtkonna toetusavaldust sallivusele, loodame, et prof Männi ebaõnnestunud sõnavõtt ei esinda Tartu Ülikooli juhtkonna suhtumist laiemalt ning ootame, et ülikool alustab arutelu võrdse kohtlemise edendamiseks.

Teie vastust ootama jäädes

/allkirjad/

Liiri Oja LL.M., Euroopa Ülikool-Instituudi õigusteaduskonna doktorant
Aro Velmet MA, New Yorgi ülikooli ajaloodoktorant
Kai Uus MD, PhD, Manchesteri ülikooli audioloogiadotsent

Allakirjutanud:
Organisatsioonid:

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhatus
Eesti Seksuaaltervise Liidu president Marie Abel MD, TÜ vilistlane
MTÜ Pagulasabi juhataja Eero Janson MA, TÜ vilistlane

Eraisikud:

Kaur Alasoo MSc, Cambridge’i ülikooli bioloogiadoktorant
Aet Annist PhD, Bristoli ülikooli õppejõud, TÜ vanemteadur, Tallinna Ülikooli Kirjastuse projektijuht
Andi Hektor PhD, TÜ keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadur
Katrin Jänese MA, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži eesti keele õpetaja
Gea Kangilaski MA, Eesti Ametiühingute Keskliidu analüütik ja Tartu linnavolikogu liige
Kristjan Eerik Kaseniit M. Eng., Massachusettsi Tehnoloogiainstituut
Helen Kask BA, TÜ vilistlane
Kadri Koreinik PhD, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi vanemteadur
Kaie Kubjas PhD, Aalto ülikooli matemaatika järeldoktorant
Ave Lauren PhD, Cambridge ülikooli poliitökonoomia teadur ja EBS-i juhtimisuuringute vanemteadur
Uku Lember PhD, TÜ vilistlane, „Humeria“ programmi järeldoktorant Kiievis
Liina Lindström PhD, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi dotsent ja vanemteadur
Taivo Lints MSc, TTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadur
Hedda Lippus MD, TÜ arstiteaduskonna resident-doktorant
Pärtel Lippus PhD, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur
Toomas Lott PhD, TÜ filosoofia osakonna teadur, New Yorgi ülikooli järeldoktorant
Lili Milani PhD, TÜ Eesti Geenivaramu vanemteadur
Ester Oras PhD, TÜ analüütilise keemia ja arheoloogia teadur
Eveliis Padar MA, TÜ ühiskonnateaduste instituudi doktorant
Allan Padar MA, TÜ vilistlane
Allan-Hermann Pool PhD, California tehnoloogiainstituudi neuroteaduste järeldoktorant
Heiko Pääbo PhD, TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektor
Mait Raag MSc, TÜ vilistlane
Riina Raudne PhD, Terve Eesti SA asutaja, rahvatervise spetsialist
Riin Sirkel PhD, Vermonti ülikooli filosoofiadotsent
Liisa Talving MA, TÜ politoloogiadoktorant
Häli Tarum MA, TÜ sotsioloogia doktorant ja Berliini Humboldti ülikooli külalisdoktorant

Ekraanitõmmis kõnealusest vestlusest sotsiaalmeedias.

Lugupeetud

Liiri Oja, LL.M, Euroopa Ülikool-Instituudi õigusteaduskonna doktorant
Aro Velmet, MA, New Yorgi ülikooli ajaloodoktorant
Kai Uus, MD, PhD, Manchesteri ülikooli audioloogia dotsent ja kõik teised pöördumisele allakirjutanud

Teie 23.05.2016
Meie 25.05.2016 nr 7-11/RE/11026

Vastus avalikule pöördumisele võrdse kohtlemise edendamiseks Tartu ülikoolis

Tänan teid pöördumise ja sisukate ettepanekute eest võrdse kohtlemise edendamiseks Tartu ülikoolis. Võrdse kohtlemise ning naistevastase vägivalla temaatika on oluline ja on ka Eesti ühiskonnas laia kandepinda leidnud. Kinnitan, et Tartu ülikool on jätkuvalt pühendunud sallivuse ja võrdse kohtlemise edendamisele ülikoolis ning seisab selle eest ka ühiskonnas laiemalt. Samas kinnitan, et ülikool austab oma töötajate õigust avaldada isiklikke seisukohti sotsiaalmeedias või muudes avalikes ja mitteavalikes kanalites ning sellised arvamusavaldused ei muutu automaatselt ülikooli ametlikuks seisukohaks.

Tervitades teie algatatud debatti ning vastates sisukatele ettepanekutele, kuidas Eesti rahvusülikool saaks aktiivselt rakendada võrdse kohtlemise põhimõtteid läbivalt kõigis oma tegevustes, toon välja konkreetsed sammud, mida ülikool selles suunas on juba astunud ja edaspidi astub.

1. Alates 1. jaanuarist 2016 viidi ülikooli töökorda sisse otsesõnaline kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet, tagada töötajate kaitse diskrimineerimise eest ning edendada võrdõiguslikkust tulenevalt võrdse kohtlemise seadusest ja soolise võrdõiguslikkuse seadusest. See kohustus on nii ülikoolil kui ka igal üksikul töötajal.

2. Ülikooli personaliosakonnal koostöös õppeosakonnaga on praegu käsil võrdse kohtlemise juhendi koostamine, mille eesmärk on anda ülevaade võrdset kohtlemist käsitlevatest õigusaktidest, reguleerida diskrimineerimise/kiusamisega seonduvate kaebuste lahendamise korda ning anda nõu, kuidas diskrimineerimise ja kiusamise puhul käituda. See juhend laieneb nii üliõpilastele, õppejõududele kui ka kõigile töötajatele ehk hõlmab kogu akadeemilise pere töö- ja õpikeskkonda. Valminud juhendit tutvustatakse sügissemestril.

3. Paralleelselt juhendi koostamisega hakkame alates 2016. aasta sügissemestrist korraldama võrdset kohtlemist käsitlevaid koolitusi erineva astme juhtidele, õppejõududele ja teistele töötajatele. Sel moel aitame kujundada töötajate väärtushoiakuid ning teadvustada võrdse kohtlemise sisu ja olulisust.

4. Mis puudutab andmete kogumist, siis ülikool küsib üliõpilastelt anonüümset tagasisidet regulaarselt juba üle kümne aasta. Üliõpilaste tagasiside õppetööle on oluline komponent nii õppejõudude ametikohale valimisel kui ka üldisel õpetamise kitsaskohtade tuvastamisel ja korrigeerimisel. Kindlasti reageerib ülikool kõikidele teadaolevatele kaebustele või pöördumistele, sealhulgas ka neile, mis puudutavad ebavõrdset kohtlemist.

Just praegu käivad ülikoolis arutelud õpetamise ja õppimise heade tavade üle. Õpetamise hea tava aitab õppejõududel oma oskusi ja pädevust süstemaatiliselt arendada ning parandab õppetöö tulemuslikkuse ja kvaliteedi arvestamist värbamis- ja atesteerimisprotsessis. Ülikooli senat soovitas oma viimasel, 29. aprilli istungil kõnealuste tavade koostamise protsessis rohkem esile tuua just üliõpilaste võrdse kohtlemise põhimõtet ning kaasata ülikoolipere laiemalt kirja pandud tavade täiendamisse. Õpetamise hea tava soovime kinnitada eelolevaks sügiseks.

Üliõpilasesinduse algatatud õppimise hea tava sisaldab soovitusi üliõpilasele, lubadusi õppejõududele ja ootusi juhtkonnale, kirjeldades, kuidas Tartu ülikoolis üliõpilased õpivad, õppejõud õpetavad ja ülikool õppekorraldust juhib. Õppimise hea tava on praegu üliõpilasesinduse kodulehel kommenteerimiseks ning ettepanekuteks avatud.

Kõigi töötajate, sealhulgas välistöötajate soolise tasakaalu ja palkade kohta kogub statistikat ülikooli personaliosakond. Detailsed ülevaated on kättesaadavad kõigile struktuuriüksuse juhtidele, üldisem statistika on kättesaadav ülikooli välisveebis.

Ülikooli töökeskkonna ja juhtimise parendamiseks korraldatakse alates 2011. aastast igal aastal üleülikoolilisi küsitlusi. Töörahulolu erinevaid aspekte mõõtvale uuringule vastab tavapäraselt iga kolmas ülikooli töötaja. Kuigi seni ei ole uuring sisaldanud otseselt võrdse kohtlemise riivet puudutavat küsimust, on igal töötajal siiski olnud võimalus anda anonüümselt tagasisidet oma töökeskkonna ning juhtide ja kolleegide ebakohase käitumise kohta.

Lisaks on Tartu ülikool alustanud juhtimise hea tava koostamist. Selle eesmärk on avada hea juhtimise printsiipe ülikoolis, kirjeldada juhtimiskompetentsi ning selgitada, milles soovitav käitumine väljendub. Sügissemestril korraldatakse fookusgrupiuuring, mis aitab välja selgitada, mida ülikooli töötajad mõistavad hea või halva juhtimise all ning milles nad näevad juhtimiskompetentsiga seotud ohte ja võimalusi. Rühmaintervjuude kava peaks kindlasti hõlmama ka võrdse kohtlemise põhimõtetest kinnipidamise küsimusi, mida saame näidisjuhtumite põhjal käsitleda ja sel moel avardada arusaama neis küsimustes.

Loodan, et see ülevaade kinnitab, et Tartu ülikool ei piirdu pelgalt „retooriliste toetusavaldustega“, vaid töötame igapäevaselt turvalise ja motiveeriva töökeskkonna tagamise nimel. Usun, et need juba algatatud protsessid aitavad ülikoolil veelgi paremini kujundada inspireerivat ja inimesi ühendavat tööõhkkonda ning olla ühiskonna arengu eestvedaja. Ootus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele peab olema enesestmõistetav. See on meie sisemise kultuuri küsimus.

Ühiseid eesmärke ja üksteise mõistmist soovides

/allkirjastatud digitaalselt/
Volli Kalm
rektor, professor

Koopia:

humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan prof Margit Sutrop
sotsiaalteaduste valdkonna dekaan prof Raul Eamets
meditsiiniteaduste valdkonna dekaan prof Margus Lember
loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan prof Peeter Burk
ökoloogia ja maateaduste instituudi juhataja prof Leho Ainsaar