Julianna Jurtšenko: mulle on öeldud, et olen poliitika jaoks liiga noor

Foto: Krõõt Tarkmeel

Feministeerium kohtus Julianna Jurtšenkoga, kes kandideerib Keskerakonna nimekirjas. Uurisime, miks ta poliitikasse läks, kas ta on kogenud seksismi ja kas tal on topeltkeeruline, kuna on ühtlasi ka vene vähemuse esindaja.

Miks otsustasid poliitikasse minna?

Olin 15 aastane, kui liitusin Eesti Keskerakonna noortekoguga. Siis ma aga ei mõelnud veel, et minust võib poliitik saada. Liitusin, kuna organisatsioon pakkus siis ja pakub ka praegu noortele palju võimalusi ning nende eesmärgid olid mulle sümpaatsed. Tahtsin saada uusi teadmisi ja kogemusi. Kui täiskasvanuks sain, liitusin erakonnaga ja sain aru, et see on nii-öelda minu teema. Eriti kui me räägime kohalikust tasandist. Minu jaoks on suurim õnn, kui ma näen, et iga meie järjekordne projekt, täidetud lubadus või uus algatus teeb inimeste elu paremaks.

Kas sind kutsuti või läksid ise?

Noortekokku kutsus mind minu klassiõde. Erakonnaga liitumist mäletan ma ka väga hästi. Tõin erakonna büroosse avalduse täpselt oma 18. sünnipäeval.

Miks just Keskerakond?

Esiteks Keskerakonna ideoloogia, mis ühtib minu maailmavaatega. Teiseks meeskond. Siin on palju häid ja aktiivseid inimesi, kes siiralt tahavad panustada sellesse, et linnades üle eesti ja üleüldiselt mujal Eestis oleks hea elada.

Mida poliitikas saavutada tahad?

Ma ei ela homses päevas, ma elan täna. Seega mõtlen põhiliselt linna ja eelkõige Põhja-Tallinna asjade peale ning mida mina saan teha selle jaoks, et õiged asjad ka realiseeruksid. Olen Põhja-Tallinna vanema asetäitja ja tegelen noorsootöö-, spordi-, kultuuri-, haridus- ja terviseedendusküsimustega. Need teemad on mulle väga südamelähedased ja tegelikult on meil neis valdkondades veel palju teha. Oktoobri valimised on tegelikult minu kolmandad, kuid minu jaoks uue tähendusega. Eelmistel valimistel kandideerisin esiteks erakonna toetuseks ja teine eesmärk oli saada halduskokku, et natukenegi abiks olla. Nüüd on mul rohkem kogemusi ja teadmisi ning kindel visioon mida peaks Põhja-Tallinnas tegema ja mida arendama.

Kas sul on mõni eeskuju poliitikas?

Ikka, neid on mitu. Kui võtta Eesti kogenuid poliitikuid, siis üheks eeskujuks on kindlasti Mailis Reps. Mailis on väga meeldiv, julge ja tark inimene. Ta on silmapaistev ja hea poliitik. Rääkimata sellest, et ta on kuue lapse ema. Minu meelest on ta hea näide sellest, et kui väga tahta, võib üks naine kõike jõuda. Olgu selleks karjäär, perekond, heategevus, poliitika või midagi muud.

Milline oli esimene mulje naisena poliitikasse tulles? On see muutunud?

Eks sellest ajast, kui ma poliitikaga hakkasin tegelema, on palju aega möödas. Selle aja jooksul on ka ühiskonna suhtumine muutunud. Siis, kui mina hakkasin aktiivselt osalema erakonna tegevustes, oli naine poliitikas pigem suur erand. Praeguseks on ajad muutunud ja arusaam „poliitika ei ole naiste jaoks“ on vaikselt aga kindlalt kadumas.

Kas oled poliitikas kogenud seksismi või takistusi, sest oled naine?

Veetes palju aega tänavatel ja suheldes inimestega, tuleb ikka ette mõnikord lauseid stiilis „mida Te siia poliitikasse olete ära kaotanud“ ja just eelmisel nädalal sain repliigi, et olen poliitika jaoks liiga noor. Aga ausalt öeldes, selliseid kommentaare olen juba ammu õppinud ignoreerima ja need mind ei häiri. Arvan, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja kõikidele meeldida ei saagi. Minu enda jaoks ei ole üldse probleemiks ei õhtused ajad, ei nädalavahetused. Lapsi mul praegu ei ole.

Kas on topeltkeeruline, kuna oled ühtlasi ka vene vähemuse esindaja?

Ma ei ütleks, et on keeruline. Võib-olla selle pärast, et minu arusaam asjast on täpselt keskel. Ühelt poolt pooldan, et lastel peab olema tagatud võimalus õppida emakeeles. Teisalt olen seisukohal, et riigikeel peab ka selge olema. Ja tegelikult üks teist ei sega! Olen ise lõpetanud vene õppekeelega kooli (Tallinna 53. Keskkooli. Toim) ja nagu näete, ei seganud mul vene keeles õpitud matemaatika ja loodusõpetus eesti keelt ka selgeks saamast. Küsimus on inimeste enda suhtumises.

Kas lähedased toetavad?

Jah! Ma arvan, et kui ei oleks seda toetust, oleks moraalselt keerulisem. Eks meil on ka kodus diskussioone, aga üldiselt nad toetavad ja oma võimaluste piires ka aitavad.

On sinu arvates üldse poliitikasse rohkem naisi vaja?

Poliitikasse on vaja rohkem inimesi, kes reaalselt tahavad panustada ja neil on selleks olemas ka jõudu ja kompetentsust. Vahet pole, kas nad on naised või mehed. Naiste – nagu meestegi – hulgas on võimekaid ja vähem võimekaid inimesi. Selleks, et meie ühiskonna heaolu paraneks, on vaja kasutada kogu inimressursi. Minu arvates on küll sugu siin teisejärguline küsimus, kuid seda ei tohi ka unustada.

Mida sinu arvates peaks tegema, et poliitikas rohkem naisi oleks?

Naised, kes juba tegelevad poliitikaga, peavad ise julgustama teisi naisi ja olema eeskujudeks.

Kas pead ennast feministiks?

Pean õigeks, et naistel ja meestel on võrdsed võimalused nii perekonna- kui ka tööelus. Sellest tulenevalt – jah olen.

 

Julianna Jurtšenko kandideerib Põhja-Tallinnas Eesti Keskerakonna nimekirjas. Ta töötab Põhja-Tallinna vanema asetäitjana. Teisi intervjuusid loe siit.

4
FacebookTwitterEmail

Lugu meeldis?

Toeta meid! Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka