Kuidas kajastab emasid Eesti meedia? Näited Marta Kaheksandast hooldusõigusvaidlusteni osutavad sellele, et vajame kaasavamat emaduskeelt.

Eestis on veel sisustamata progressiivne feministlik emaduse manifest ning aktiivne emade kodanikuliikumine.

Greta Roosaar kirjutab, et “õigete” emade ja isade piirav ja süütundeid tekitav mõõdupuu ei ole paika pandud loodusseadustega, vaid loodud pideva arutelu kaudu ajakirjanduses ja avalikkuses.

Emaduskohustuse idee rõhutab naiseks ja emaks olemise kokkulangevust.Maris Metsküla uuris lastevabaduse valinud Eesti naistelt, kuidas sellesse suhtuvad.

Teadusajakirjanik Asja Kazantseva, kes kolis Venemaalt Gruusiasse pärast seda, kui ta välisagendina profileeriti ja mitu korda vahistati, on andnud blogijale Irina Shikhmanile pika intervjuu.

Kõige olulisem rahvastikupoliitika ülesanne on keskenduda olemasolevatele inimestele väärika ja turvalise elu ja võrdsete võimaluste pakkumisele selle asemel, et naisi sünnitama suunata.

Eelmisel nädalal tähistati mitmel pool üle maailma trans inimeste nähtavuse päeva (Trans Day of Visibility). Eesti suurim päevaleht Postimees otsustas sel puhul avaldada artikli, kus arvamustoimetuse juht, keeleteadlane Martin Ehala otsib seost seost “äärmusfeminismi” ja rahvastikukriisi vahel, põimides vahele andmeid “homoseksuaalsuse ja soovahetuse epideemiast”.

Kuidas mõjutab lapsevanemaks olemine inimese loomingulisi võimalusi ja kunstnikukarjääri? 

Tuule keeras moodsa elumaja ette, avas pagasiruumi ning võttis sealt kindad ja labida. Ilma nendeta ta kliendi juurde ei läinud

Taolistele lahmivatele hinnangutele reageerimine, olgu need ilmunud anonüümselt lehesabades, sotsiaalmeedias või mujal oma nime all, tundub paljudele naiivne ja üliemotsionaalne. Sellised kommentaarid ja arvamused on naiste suhtes norm, mitte erandite jada.