Feministeerium 10: enamik feministlikest võitudest on kollektiivsed pingutused
Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik rääkisid suhtlemisoskusest, emadusest ja maskuliinsusest.
Vanemad mehed muretsevad iibe pärast, kuid millegipärast puudub pildilt isa
Kui naisi on vanemate meeste arvates võimalik raha eest sünnitama panna, siis meeste käitumist ei paista miski muutvat.
Sugu on tegu, mis nõuab poksija häbitut enesekindlust
Olen aastate jooksul eriti Tumblris näinud lesbisid arutlemas, et sooline eneseväljendus on lesbiidentiteedi vältimatu osa, me saa rääkida ainult seksuaalsusest. Aastaid hiljem hiljem leidsin, et sildiga lesbi on võimalik ka minu soolise identiteedi kese kokku võtta, kuid lisaks sellele aitab mõtteid mu soost koondada ka silt mittebinaarne.
Misogüünsed süvavõltsingud: uus relv naiste vastu
Kas misogüünsete süvavõltsingute tõkestamiseks piisab tehnoloogilisest ja juriidilisest raamistikust või on vaja enamat?
Soolised eelarvamused meie suhetes tehisaruga. Intervjuu tehnikafilosoof Galit Wellneriga
Tehnikafilosoof dr Galit Wellner räägib, kuidas tekivad tehisarul soolised eelarvamused ning mida saame ette võtta nende vältimiseks.
Manosfäär demokraatia kõri kallal. Misogüüniast Eesti sotsiaalmeedias
Praxise ja Feministeeriumi koostööprojekti raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” avab, kui levinud on naistevastane viha sotsiaalmeedias.
Millest räägib kvääriulme ajalugu? Reproduktiivõigustest, globaalsest kogukonnast ja üksindusest
Mulle tundub, et praegu on reproduktiivõigused Põhja-Ameerikas väga kuum teema, kuna Roe vs. Wade tühistati. Nüüd tahavad kõik sellest kirjutada, kuigi üsna pikka aega nendest eriti juttu polnud. Varem arutlesid reproduktiivõiguste üle inimesed, kes olid mitmekordselt marginaliseeritud.
Plikake, mida sina poliitikast otsid? Seksismi normaliseerumisest Eesti meediapildis
Praxise ja Feministeeriumi koostöö raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” heidab valgust, kui erinevalt kujutatakse ajakirjanduses naisi ja mehi.
Mis on sobiv „ühele õrnale, hästikasvatatud ja taktitundelisele tütarlapsele, kommunistlikule noorele pealegi“? Nõukogude eesti tüdruk raamatu peategelasena
Loodud tütarlapsekujud olid klassivendadest edevamad ja emotsionaalsemad, hingelisemad ja hoolitsevamad. Niisugused mallid laenati paljuski varasemast tüdrukutekirjandusest ja on naiseliku soorolli aspektist väga traditsioonilised, aga paradoksaalsel kombel venitati just nii laiemaks senist nõukogude noore malli.
Kes tegi Adam Smithile iga päev süüa?
Praxise analüütik Isabel Jezierska lükkab ümber argumendid, mille kohaselt ei peaks tasustamata hooletöö panust majandusse arvutama.
Kadi Estland: „Toidame sind 50 sendiga iseendiga klaasist laual massihauad“
Me oleme Estlandiga nii head sõbrad, et keegi minult tema näitustele arvustusi enam ammu ei telli. Oleks kultuurivaldkonnas sellist välistavat perepoliitikat rohkem!
Hooldusõigusvaidluste must kast
Elise Rohtmets küsib, miks hooldusõigusvaidlused inimeste õiglustaju nii intensiivselt riivavad ja pakub kolm tegevust, mida üksikisik teha saab.