Minu hääl, minu valik – abordiõigus on riigipiirideülene inimõigus
“Minu keha, minu valik” on üldtuntud feministlik loosung, mis on väikese muudatusega tagasi Instagrami postitustes ja Euroopa poliitareenil.
Nika Kovač: aborti käsitletakse endiselt poliitiliselt tundliku teemana
Sloveeniast pärit Nika Kovač on kodanikualgatuse “Minu hääl, minu valik” üks juhtfiguure. Liikumine soovib tagada Euroopa Liidu rahastusel kõigile EL-i elanikele turvalise abordivõimaluse.
Toimetuse veerg. Mis on ühist sooideoloogial ja tühjal kruusil?
Kuidas „sooideoloogia” sildi all õhutatakse hirmu, normaliseeritakse äärmuslikku retoorikat ja nihutatakse avaliku arutelu piire Eestis.
Tingimuslik solidaarsus – kuidas viilutada inimlikkust?
Tervishoid ei peaks sõltuma moraalihinnangutest ega “õigetest valikutest”. Miks universaalne solidaarsus on põhiõigus, mitte preemia, ning miks BMI ei sobi terviseriski hindama?
Hambaarstieksam tõi naised ülikooli juba enne ametlikku vastuvõttu
Naisi hakati täieõiguslike õppuritena Tartu Ülikooli vastu võtma 1915. aastal. Seda aastat loetakse Eesti naiste kõrghariduse alguseks. Kuid ükski algus pole eelloota, ükski võrdne õigus pole tulnud julgete naiste sihikindla pealehakkamiseta.
Head jätku, raamatuaasta! Feministeeriumi raamatusoovitused
Eesti raamatu aasta esimestel päevadel täitusid sotsiaalmeedia kanalid postitustest, kus reflekteeriti oma raamaturiiuli sisu üle. Nende refleksioonide põhjal jäi kohati mulje, et tegemist on hoopis Eesti paiksooliste meesautorite loomingu aastaga.
Soomäng ja sädelus ehk Eesti dräägi renessanss
Eesti dräägiskeene on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, sest juurde on tulnud uued tegijad, kes omakorda on loonud uusi esinemisvõimalusi. See kõik tähistab uue ajastu algust.
Euroopa feminismi killustumine. Kuidas seab TERFlus ohtu aastakümneid edusamme?
Nais- ja LGBTIQ-õiguslus on Euroopas juba mitukümmend aastat arenenud käsikäes. Nüüd aga ohustab seda arengut TERFlus. Seal, kus kinnitab kanda trans- ja kväärinimesi tõrjuv feminism, kaotavad toetuspinda nii naiste kui ka LGBTIQ-inimeste õigused.
Soovastane liikumine. Kes kaotab, kui ründad vähemusgruppe?
Kust tulevad mõisted sex ja gender, kuidas neid eesti keelde tõlkida ja miks soovastane retoorika on probleem, mis ei puuduta ainult vähemusgruppe? “Ära kaaguta” saatejuhid Greta Roosaar ja Kadi Viik rääkisid mõistetest, TERFlusest ja soovastasusest kui hübriidrelvast.
Nõusolekuseadus ajakohastab seksuaalvägivalla mõistet
Seksuaalvägivalla regulatsioon on õiglane siis, kui see peegeldab reaalsust, mitte ei lähtu vägistamismüütidest. Seks on konsensuslik tegevus ehk selle vajalik tingimus on kõigi osapoolte eelnev nõusolek. Sellest saavad eestlased aru. Nüüd on aeg seadus järele aidata.
Eesti jääb soolise võrdsuse rongist maha
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) koostatud indeks annab Eestile karmi hinnangu. Meie probleem on iseend taastootev ebavõrdsus, mis mitmes valdkonnas toimub nii hästi, et iga aastaga jääme Euroopa keskmisele üha kaugemale sappa sörkima.
Istanbuli konventsiooni KKK
Istanbuli konventsiooni kohta levib palju müüte ja väärinfot. Vastame sagedastele küsimustele Istanbuli konventsiooni kohta.