Kõik artiklid

Teadvustamine, et maailm ei ole kitsalt binaarne, laiendab kõigi maailmataju ja teeb elamise sulnimaks: kõik saavad vabamalt tiibu sirutada.

Kes on incelid ja mis neid kogukondi koos hoiab? Intervjuu uurijaga üksildusest, maskuliinsusest ja interneti manosfäärist.

Kas „sõber" on meessoost sõna? Kuidas nimetada mittebinaarset inimest? Keeleteadlased Aet Kuusik ja Elisabeth Kaukonen vastavad.

Naistepäeva peategelased on Eesti meedias lilled ja neid kinkivad mehed. Aga kus on naiste õigused, saavutused ja päriselt olulised teemad?

Eestit tutvustatakse sageli võrdsete võimaluste ja digiriigina, kuid paljude transinimeste jaoks on e-Eesti hoopis bürokraatia ja ekspertkomisjonide rägastik. Sascha Lumi jagab oma juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kogemust.

Epsteini kohtudokumendid tõstatavad küsimuse: miks usutakse ohvreid alles siis, kui toimikud avalikustatakse? Miks loob võim puutumatust?

2.–8. märtsini toimub teist aastat naistenädal, mis kutsub naistepäeva tähistama viisil, mis ei piirdu vaid lillede ja kommidega, vaid keskendub naiste õigustele, turvalisusele ja rollidele ühiskonnas.

Ühiskondlikele normidele vastamine toob turvatunde, kuid iseolemise vabaduse hinnaga. Sotsioloogiatudeng Darja Sinitsõna kaardistab soolistatud ühiskonna mõju noore inimese arengule oma senise elu kaudu.

“Ma tegin sulle suppi.” Väike purgike tulikuuma oasuppi potsatab mu talvemantli peale.

“Minu keha, minu valik” on üldtuntud feministlik loosung, mis on väikese muudatusega tagasi Instagrami postitustes ja Euroopa poliitareenil.

Sloveeniast pärit Nika Kovač on kodanikualgatuse “Minu hääl, minu valik” üks juhtfiguure. Liikumine soovib tagada Euroopa Liidu rahastusel kõigile EL-i elanikele turvalise abordivõimaluse.

Kuidas „sooideoloogia” sildi all õhutatakse hirmu, normaliseeritakse äärmuslikku retoorikat ja nihutatakse avaliku arutelu piire Eestis.