Sõnastik:

Euroopa intersooliste inimeste organisatsioone ühendav OII Europe määratleb omadussõnaga „intersooline“ inimest, kes on sündinud füüsiliste, hormonaalsete ja/või geneetiliste sootunnustega, mis ei vasta üks-üheselt ühiskondlikele ja meditsiinilistele normidele, mis on meeste ja naiste kehadele seatud. Termin „intersooline“ tähistab kehalisi omadusi, mitte soolist identiteeti. Nagu kõik inimesed, võivad intersoolised inimesed olla mehed, naised, mittebinaarsed, soovoolavad ja paljude muude sooliste identiteetidega.

Kuigi sootunnuste variatsioonid, mille alusel inimesi intersoolisteks kategoriseeritakse, on sünnipärased, ei pruugi need olla sünnihetkel tuvastatavad, vaid avalduda hilisemas elus. Näiteks võivad inimesed teada saada, et nad on intersoolised, kui nendega murdeeas toimuvad muutused erinevad nende ea- ja sookaaslaste omadest. Mõningatel juhtudel ei pruugi inimene kunagi teada saada, et ta on intersooline.

Intersoolisi sootunnuste variatsioone on palju (vähemalt nelikümmend), need on igati loomulikud ning valdavatel juhtudel ei vaja need mingit tervishoiualast sekkumist, kui inimene seda ise ei soovi. Sellele vaatamata allutatakse intersoolisi inimesi imikute, laste ja noorukitena siiani meditsiiniliselt ebavajalikele soo „normaliseerimise“ protseduuridele, sh operatsioonidele, seejuures informeeritud nõusolekut küsimata. Lisaks asjaolule, et selliselt käitudes rikutakse intersooliste inimeste õigust kehalisele puutumatusele, võidakse neile seeläbi tekitada ka pikaaegseid tervisekahjustusi, nagu näiteks krooniline valu, uriinipidamatus ja viljatus.

Informeeritud nõusolekuta tehtud protseduure on alles hiljuti hakatud pidama inimõiguste rikkumiseks. 2019. aastal kutsus Euroopa Parlament kõiki liikmesriike üles intersoolisi inimesi kaitsma ja selliseid protseduure keelama. 2022. aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse, millega loodi alus nende protseduuride käsitlemiseks piinamise ühe vormina. Euroopa riikidest on nõusolekut eiravad ja ebavajalikud sugu „normaliseerivad“ protseduurid keelanud Saksamaa, Kreeka, Island, Malta, Portugal ja Hispaania.

Ei ole teada, kui levinud on Eestis tahtevastased ja meditsiiniliselt ebavajalikud protseduurid või kuidas tervishoiuasutused intersoolisi inimesi eri eluetappides kohtlevad. Eestis ei ole ka intersoolisi inimesi diskrimineerimise eest kaitsvaid seadusi. Lisaks on reguleerimata intersooliste inimeste soo tunnustamine, sest valdkonda reguleeriv määrus seab teenuse kasutamise eeltingimuseks trans-inimesi puudutava (ja neid patologiseeriva) psühhiaatrilise diagnoosi olemasolu. Rahvusvahelised intersooliste inimeste organisatsioonid rõhutavad aga kriitilist vajadust lõpetada sootunnuste variatsioonide patologiseerimine ning pealesunnitud ja valeinformatsioonil põhinev „ravimine“. Lisaks toonitavad nad vajadust kaitsta intersoolisi inimesi häbistamise ja diskrimineerimise eest ning luua enesemääratlusel põhinev soo tunnustamise protsess, mis võimaldaks lisaks mees-naine kategooriatele valida ka mittebinaarse juriidilise kategooria.

Olen siin sõnastikusissekandes eelistanud rääkida intersoolistest inimestest ja intersoolistest sootunnuste variatsioonidest, mitte intersoolisusest, et rõhutada, et tegemist on eelkõige kehasid iseloomustavate omadustega, mitte abstraktse seisundiga. Samuti olen vältinud sõna „vahesooline“ kasutamist, sest sellega kaasneb eeldus, et intersoolised inimesed on nais- ja meessoo vahel, samal ajal kui ingliskeelse eesliite „inter-“ tähendusväli on laiem, haarates nii vahel, seas kui ka jagatud olemist.