Sõnastik:

Kehapoliitika all mõeldakse tavasid ja poliitikameetmeid ja suundumusi, millega ühiskonnas inimkehasse puutuvat reguleeritakse. Kehapoliitika reguleerib seda, kui palju ja mis viisidel saavad inimesed ise oma keha kontrollida ning kuidas seda mõjutavad ühiskondlikud rollid, normid ja reeglid, sh soorollid. Kõikidel ühiskonnaliikmetel ei pruugi olla võrdseid õigusi oma keha üle, ja see sõltub kehtivatest võimumehhanismidest, mis teatud gruppide kehalisse autonoomiasse sekkuda võivad.

Kehapoliitika küsimus on näiteks abordiõigus, mis Lääne feministlikku diskursusse tekkis kõige tugevamini alates 1970. aastatest (Venemaal ja Nõukogude Liidus oli abordi kättesaadavus erineva raskusastmega reguleeritud juba aastakümneid varem), aga ka võitlus seksuaalse ja soolise vägivalla vastu, asendusemaduse küsimused ning keha (ja geenide) modifitseerimine ja näiteks ka tätoveerimise lubatavus. 

Kehapoliitika ei kuulu üksnes sooliste õiguste valda, vaid puudutab eriti (sooga lõimununa) rassistatud inimesi, puudega inimesi ja kõiki teisi, kelle suhtes on institutsionaalselt kehtinud „tavainimesest“ erinevad reeglid ning kehtivad mõnel pool siiani.