Sõnastik:

Klaaslagi (ingl glass ceiling) tähendab kunstlikke takistusi ja nähtamatuid tõkkeid, mis piiravad naiste (või teatud vähemusgruppide) juurdepääsu olulistele otsustusprotsessidele ja organisatsiooni juhtkonda kas avalikus või erasektoris mistahes valdkonnas. Sõna „klaas“ kasutatakse seetõttu, et need takistused on nähtamatud, väga raskesti ületatavad ja aitavad säilitada status quo’d. Klaaslagi on klassikaline feministlik mõiste, mis toodi kasutusele juba 1970. aastate lõpu USA naisliikumises. Kui algselt viidati klaaslaest rääkides ainult naistele, siis nüüd räägitakse klaaslaest ka vähemusgruppidesse (nt rahvusvähemused, immigrandid) kuuluvate meeste ja naiste puhul.

Klaaslagi piirab naistel ja vähemuste hulka kuuluvatel inimestel jõuda ühiskonnas ja organisatsioonides kõige paremini tasustatud ning kõrgemate ametikohtadeni. See tähendab, et tööelus võivad naised jõuda näiteks keskastmejuhtideks, aga teatud karjääritasemest edasi jõudmine on peaaegu võimatu. Klaaslagi põhjustab sageli seda, et naiste tegelikele oskustele, võimetele ja soovidele vastavad töökohad jäävad neile kättesaamatuks ning karjääri takerdudes peavad naised valima nt eraettevõtjaks asumise, perekonnale pühendumise või samale ametipostile jäämise vahel. Kõige kõrgematele ametiredeli- ja võimupositsioonidele jõuavad aga naiste ning vähemuste asemel peamiselt valged mehed.

Soostereotüüpide needus

Kuigi naistel ja meestel on sarnased võimalused haridust omandada, siis klaaslagi püsib süsteemsete takistuste ning iseäranis soostereotüüpide tõttu. Soostereotüübid mõjutavad otseselt seda, kuidas tööandjad valivad inimesi juhtpositsioonidele ning kuidas naistesse ja meestesse tööelus ja karjääris suhtutakse. Ühiskonnas on levinud stereotüüp, et naised on emotsionaalsemad kui mehed ning mehed omakorda agressiivsemad kui naised. Tippjuhtidelt aga eeldatakse agressiivsust, karmust ja emotsioonitust. Lisaks on ühiskonnas ja organisatsioonides levinud uskumus, et sugu annab staatuse. Selle uskumuse järgi on mehed kompetentsemad ja intelligentsemad kui naised. See justkui annaks loogilise ja ammendava seletuse, miks rohkem mehi on võimupositsioonidel ja karjääriredeli tipus.

Soostereotüübid tähistavad mõtlemist, et mehed on paremad juhid kui naised. Naised omakorda sobivad tänu oma võimele lapsi sünnitada paremini hoolitsevatesse rollidesse ema ja abikaasana. Soostereotüübid ja sooga seotud uskumused loovad tööturul eelduse, et meestel nähakse olevat rohkem tööga seotud omadusi ning neid värvatakse enam kõrgeimatele ametikohtadele, mis põlistab klaaslae püsimist ja naiste püsimist organisatsioonides kesktaseme või alamatel positsioonidel. Isegi kui naised töötavad väga hästi ja jõuavad kõrgematele juhtpositsioonidele, nähakse neid kas “võimekana” või “soojana” aga mitte kunagi mõlemana. Stereotüüpselt on edukas naine konkurentsialdis, armutu ja külm inimene. Soostereotüübi kohaselt ei ole naistel, kes on loomult soojad ja hoolitsevad, vajalikke eeldusi ja omadusi tippu jõudmiseks.

Majandusajakiri the Economist on muuhulgas välja töötanud klaaslae indeksi (ingl k Glass Ceiling Index), milles on kombineeritud kõrghariduse, tööjõus osalemise, palga, lapsehoiukulude, vanemapuhkuste ja -hüvitiste, ettevõtluskoolide sisseastumisavalduste ning kõrgetasemeliste ametikohtade andmeid. 2020. aasta klaaslae indeksi andmetel on parim olla naine Skandinaavias – ebavõrdsus on kõige väiksem Rootsis, Islandil, Soomes ja Norras. 

Vt ka uuringut “Klaaslagi ja klaasseinad Eesti ITK sektoris”.

Tegemist on sõnastikusarja postitusega. See on teejuht, millest läbinärimine aitab feminismi nähtamatut raamistikku mõista ja ühtlasi oma sõnavara parandada. Teisi sõnu loe siit. Kui soovid mingit sõna sõnastikus näha, kirjuta meile.