Eestikeelne haridus on tehtud, kuhu nüüd? Erakondade lubadused hariduspoliitikas

Tänavu avaldame neli valimisprogrammi analüüsi ühiskondlikult aktiivsetelt noortelt, kes valivad esimest korda Riigikogu. Valimisprogrammide hariduspoliitikalubadusi analüüsivad riigiteaduste tudengid Jana Kotšnova ja Polina Bargan.

Teema, mis puudutab peaaegu kõikide noorte inimeste elusid, on haridus. Eesti hariduspoliitikas on viimase 30 aasta jooksul olnud kuumimaks teemaks venekeelne haridus ja vene noorte integreerimine Eesti ühiskonda. Ajal, mil elanikkond on tugevalt lõhestunud väärtusküsimustes, muutuvad need küsimused üha olulisemaks, sest ainult võrdselt hea haridus suudab tagada sallivama ja ühtsema ühiskonna. Lisaks sellele on Eestis jätkuvalt probleemiks haridussektori alarahastamine, noorte õpetajate põud ja üleüldine õpetajate puudus. Peaaegu kõik erakonnad lubavad oma programmides tõsta õpetajate palka ja enneolematuid investeeringuid haridussektorisse. Millistest väärtustest lähtuvat haridussüsteemi soovivad aga erakonnad tegelikult luua? Vaatame erakondade valimisprogramme vene-eesti noorte vaatenurgast, kes püüavad leida enda huve peegeldavaid lubadusi, langemata demagoogia ja populismi saagiks.

Eesti 200 – ambitsioonikas, aga kas ka realistilik?

Eesti 200 lubab pühendada üsna palju aega, ressursse ja tähelepanu hariduse ja teaduse arendamisele. Erakond käsitleb eelkõige haridussektori ja Eesti majanduse vahelist seost ning märgib, et investeerimine stipendiumide ja õppelaenude kasvu on aluseks targale majandusele, hõivatute hulga kasvule ning Eesti elanike õnnetunde parandamisele. Üldiselt lähtub Eesti 200 oma valimisprogrammis ühtse Eesti kooli visioonist, mis eeldab, et erineva keele- ja kultuuritaustaga lapsed õpivad koos eesti keeles ning omandavad sel teel Eesti riigiidentiteedi. Lisaks peab erakond oluliseks tagada igale lapsele koht kodulähedases lasteaias ja algkoolis. Eesti 200 läheneb hariduse küsimustele mitmekülgselt ja ambitsioonikalt. Mõned lubadused, näiteks teha Eesti haridussüsteem kestvalt maailmas parimaks ning pakkuda paindlikke individuaalseid õpiradu absoluutselt igale õppijale, kõlavad aga ebarealistlikult. Samas, hinnates erakonna ideoloogiat ja lubadusi teistes valdkondades, võib eeldada, et Eesti 200 haridusreform oleks kaasav, salliv ning pööraks tähelepanu teemadele, mis on praegu vananenud haridussüsteemist puudu, näiteks LGBT teemadest teadlik seksuaalharidus. 

Reformierakond – kas riiklik julgeolek = ükskeelne haridus?

Ka Reformierakond pühendab suure osa programmist hariduse ja teaduse arendamisele. Erakond pakub konkreetseid samme nagu üleminek eestikeelsele alusharidusele 2024. aastaks ning üldhariduse eestikeelseks ja -meelseks muutmine 2030. aastaks. Erakonna sõnul aitab see lähenemine pakkuda noortele võrdsemaid võimalusi tööturul ning luua ühtset info- ja väärtusruumi. Sedasi seostab Reformierakond haridusvaldkonna mitte ainult majanduse, vaid ka julgeolekuga. Teadlikkus Eesti ja maailma julgeoleku tagamisest on aktuaalne teema, mida koolis õpetatusse lõimides on võimalik luua haridussüsteem, mis vähendaks ühiskonna lõhestumist ning toetaks ühtsete väärtuste kujunemist. 

Keskerakond – haridusprogramm, mis meeldiks su vanaemale

Keskerakonna haridusprogramm lähtub eeskätt venekeelse elanikkonna kultuurilise autonoomia säilitamise põhimõttest. Seda võib seletada asjaoluga, et Keskerakond ongi eelkõige tuntud Eesti venekeelse elanikkonna huvide esindajana ning saab kõige rohkem toetust konservatiivsete vaadetega venelastelt. Kuigi erakond rõhutab õpetajate eesti keele oskuse tähtsust, on prioriteediks ikkagi seatud osaliselt venekeelse ja kakskeelse hariduse pakkumine. Keskerakond peab oluliseks „sotsiaalsete sidemete ja sõprussuhete loomist eesti ning vene emakeelega noorte ja täiskasvanute vahel“. Konkreetseid samme selle eesmärgi elluviimiseks erakond ei paku, tekitades kahtluse, et katse säilitada vene kultuuri soodustab hoopis rahvuslike mullide säilitamist. Keskerakonna programmi plussiks võib pidada erakonna huvi pakkuda lastele ja noortele tasuta huvialaringe ning toetada eakate haridust. Keskerakond lubab ka „toetada usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena“, jättes sealjuures mainimata seksuaalhariduse, mis peegeldab erakonna konservatiivset maailmavaadet ning tekitab tunde, et isegi üldhariduspoliitika kujundamisel lähtub erakond oma eakate valijate huvidest.

EKRE – milleks haridus?

Mainitud erakondadega võrreldes puudutab EKRE haridusteemasid oma programmis vähe. EKRE prioriteediks on kiire üleminek eestikeelsele haridusele ning hariduse rahastus- ja hindamissüsteemi Eesti-keskseks muutmine. EKRE lubab tühistada lastega peredes õppelaenu osaliselt või täielikult, eesmärgiga tõsta Eesti iivet. EKRE peab ka tähtsaks oluliselt suurendada riiklike õppekohtade arvu tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas ning luua tingimusi, et Eestis hariduse saanud meedikud jääksid Eestisse. Programmi lugedes torkab silma, et EKRE-le pole haridus ja teadus prioriteetsed teemad, sest kõik teemakohased lubadused on napisõnalised ja pealiskaudsed, millest võiks järeldada, et erakond ei plaani hariduse valdkonda eriti panustada. EKRE on tuntud ka pikaaegse vastuseisuga seksuaalharidusele ning erakonna kinnisideeks on traditsioonilised ja kristlikud väärtused. Erakond kasutab aktiivselt religioonist lähtuvaid argumente oma võimu suurendamiseks ning tõrjub LGBT kogukonda ja teistest rahvustest inimesi. Sellest tulenevalt oleks EKRE koostatud haridusprogramm tõenäoliselt diskrimineeriv ja arengut takistav. 

Isamaa – kasvatame eestlaslikud Eesti kodanikud

Isamaa käsitleb hariduse teemat programmi eestluse punktides. Õppepööre eesti keelde on erakonna peamine eesmärk, aga lubaduste seas on ka rahalisi meetmeid nagu stipendiumite suurendamine, õpetajate ja õppejõudude palga tõstmine, teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise parandamine jms. Isamaa tahab sisse viia riigikaitseõpetuse ja pöörata „erilist tähelepanu“ eesti rahvuse, keele ja kultuuri, religioonide ja vaimse pärandi teadlikkuse parandamisele, nagu ka „terve perekonna loomise“ teadlikkuse parandamisele. Võttes arvesse erakonna muid lubadusi seista vastu „perevaenuliku propaganda levikule“ ning kaitsta lapsi „agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest“ on selge, et Isamaa peamine eesmärk on õhutada vaenu LGBT kogukonna vastu, mitte kujundada tugevamat perepoliitikat. Arvestades, et Eesti elanikkonna teadlikkus seksuaalharidusest on üldiselt väga madal, kõlab ka lubadus kaitsta „lapsevanemate õigust kaasa rääkida lastele antava seksuaalhariduse kohasuse osas“ nagu viis eemaldada seksuaalkasvatus õppekavast.

Illustratsioon Kadi Estland

Parempoolsed – vabanegem range õppekava ahelatest

Parempoolsed, erinevalt EKRE-st ja Isamaast, toetavad samuti ühtse eestikeelse kooli põhimõtteid. Parempoolsed aga rõhutavad, et tuleb pöörata tähelepanu ka õpetaja identiteedile, et eestikeelsele õppele üleminekuga kaasneks eestimeelsus. Täpsemat selgitust, kuidas selleni jõuda või mida endast kujutab „eestimeelsega identiteediga õpetaja“, programmist ei leia, kuid mitu erakonda ei võtagi arvesse, et ainuüksi eesti keele oskus ei aita kujundada ühtset väärtusruumi. Huvitav ettepanek on anda koolidele suurem vabadus ning teha õppekava paindlikumaks. Tulevikutööst rääkides soovib erakond kasvatada tehnoloogiaõppe ja reaalainete mahtu. Samuti kutsuvad Parempoolsed üles haridussektorisse eraraha suunama. Tööjõupuudusega võitlemiseks pakub erakond ka kutseõppe ja elukestva õppe osakaalu tõstmist. 

Sotsid – võrdne kohtlemine igale lapsele

Sotsiaaldemokraadid pööravad oma programmides haridusele ja teadusele palju tähelepanu. Sotside haridusprogramm põhineb võrdsuse printsiibil ja ühtse kooli põhimõtetel. Erakond pöörab tähelepanu ka Ukraina laste integreerimise vajadusele. Selleks, et suuta pakkuda mitmekesises ja -keelses klassiruumis kvaliteetset haridust, peavad sotsiaaldemokraadid oluliseks haridustöötajatele õpetajakoolituse ja vastava täiendusõppe tagamise. Lisaks pööravad sotsiaaldemokraadid tähelepanu mentorlusele ja erivajadustega õpilaste toetamisele. Sarnaselt teistele erakondadele lubavad ka sotsid suuremaid investeeringuid teadusesse ning haridustöötajate palgatõusu.

Rohelised – panevad lapsed puid kallistama

Lähtudes oma põhiväärtustest, seavad Rohelised prioriteediks keskkonnahariduse ning lubavad pakkuda lastele ja noortele loodusainete ja leiutamisringe üle riigi. Roheliste arvates peab teoreetiline õpe olema seotud igapäevaeluga, mille tõttu toetab erakond interdistsiplinaarset õpet, praktilisi tunde ja valikainete osakaalu suurendamist. Rohelistel on lausa eraldi erivajadustega inimeste hariduse peatükk ning lubatakse laiendada e-õppe võimalusi nendele, kelle ligipääs traditsioonilisele haridusele on piiratud. Sotside ja roheliste maailmavaadetest lähtudes võib eeldada, et nende haridusreformid soodustaksid laste ja noorte teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ning seksuaal- ja soovähemuste küsimustest hariduses.

Kokkuvõtteks

Valimisprogrammide hariduse peatükkide põhjal võib järeldada, et haridus ja teadus pole nende valimiste peateema ja paljud erakonnad lähtuvad eeskätt vanemate valijate huvidest. Paljud lubadused on loosunglikud, ebarealistlikud ja tekitavad küsimusi. Positiivsest küljest võib tuua välja ühtse Eesti kooli idee populaarsuse, selle abil oleks võimalik tagada eestikeelne haridus igale Eesti lapsele ja noorele, tõsta Eesti elanike sallivust üksteise suhtes ning luua ühtne väärtusruum. Mõned erakonnad on aga endiselt eesti- ja venekeelsete laste koos õpetamise vastu ning pürgivad hoopis kristliku hariduse poole. Üldiselt võib täheldada, et erakondade lubadused on sarnased ning valiku tegemisel peaks lähtuma eeskätt erakonna ideoloogiast, varasemast tegevusest ja liikmete väljaütlemistest.

Kasutatud kirjandus

Pedaste, M., Kirss, L., Kitsnik, M., (2019). „Ühtne Eesti kool – visioon tuleviku Eesti koolist“. RITA-ränne projekt.