Kas muutuv ajastu vaim on ka koolidesse jõudnud?
Kas meie ühiskond on päriselt valmis seisma laste ja noorte kehalise puutumatuse eest – ka siis, kui süüdlane on andekas ja asendamatu?
Eesti jääb soolise võrdsuse rongist maha
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) koostatud indeks annab Eestile karmi hinnangu. Meie probleem on iseend taastootev ebavõrdsus, mis mitmes valdkonnas toimub nii hästi, et iga aastaga jääme Euroopa keskmisele üha kaugemale sappa sörkima.
“Ma tahan vägistada teid” ehk miks nõusolekupõhine seksuaalharidus peaks olema igas Eesti koolis
Kätri Kiilberg räägib ühe piireületava "nalja" valguses, kuidas nõusolekupõhine seksuaalharidus interneti misogüünsusele vastumürki pakub.
Ajaloolane Milvi Martina Piir: „Pole midagi igavamat kui rodu musti ülikondi ümber koosolekulaua“
Õppekirjanduse puhul sõltub lõpptulemus kahest fundamentaalsest momendist. Kõigepealt autori väärtuspositsioon. Teisisõnu hoiak ja meelestatus ajaloolise materjali suhtes, suutlikkus teadvustada oma alateadlikke eelistusi, mahavaikimisi ja vaimseid pimetähne.
Kas naiste osakaal ajalooõpikutes on valikute küsimus?
Võib vaielda selle üle, kas naistega seotud tegevusi on peetud vähem tähtsaks või jäid naistele tegevused, mida peeti vähemtähtsaks. Pigem mõlemat.
Eesti haridussüsteem vajab ülevaatlikku feminismikäsitlust
Mõiste „feminism“ ei kätke juba ammu endas pelgalt poliitilist või juriidilist võrdsust, samuti pole see tõlgendatav vaid ühe või kahe raamistuse läbi. Vaja on ühtset üldhariduslikku pinnast feminismi poliitilise ja sotsiaalse tähtsuse selgitamiseks laiemas ajaloolises kontekstis tänapäevani välja.
Eestikeelne haridus on tehtud, kuhu nüüd? Erakondade lubadused hariduspoliitikas
Tänavu avaldame neli valimisprogrammi analüüsi ühiskondlikult aktiivsetelt noortelt, kes valivad esimest korda Riigikogu.
Mida uurisid naised Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 20. sajandil?
Tartu Ülikooli teaduskondadesse, lubati naised 1905. aastal õigusteadust õppima vabakuulajatena ja 1920. aastal täieõiguslike üliõpilastena.
Kooli IT-ringid võimestavad nii poisse kui ka tüdrukuid, aga tüdrukuid vähem
IT-huviringides osalevad poisid puutuvad kokku paljude IT-alaselt võimekate poistega, aga mitte tüdrukutega ning tüdrukute puudus neis ringides võib tekitada tunde, et tüdrukud ei saagi IT kasutamisega hakkama või ei sobi sellega tegelema (sest muidu oleksid nad ju siin).
Igatsen oma koduplaneeti. Autistina Eesti haridussüsteemis
Minu õpetajad, pere ega isegi nõustaja, kelle juures keskkooli ajal käisin, ei teadnud autismispektri või ADHD kohta midagi, mis aitaks.
Naiste mõjust ei tea me suurt midagi, sest tipus neid igatahes ei ole
Merike Kaunissaare vaatas saja Tartu mõjuka edetabelit ja leidis sealt ainult 13 naist. Naised näivad ka Tartus olemas olevat, kuid mehed näivad nende mõju üpris kasinalt hindavat.
Palgalõhe rahvuslikul rukkipõllul
Karin Paulus kirjutab, et sooline palgalõhe on justkui rahvuslikul rukkipõllul varitsev ohtlik kuristik, mis ei lase meie ühiskonnal vaimult suureks sirguda.