Euroopa parlament kiitis heaks naistevastase vägivalla direktiivi

Euroopa parlament võttis kolmapäeval, 24. aprillil vastu Euroopa Liidu esimese direktiivi naistevastase vägivalla teemal. Uue direktiivi eesmärk on ennetada soolist vägivalda ja kaitsta selle ohvreid, eriti naisi ja perevägivalla ohvreid. Direktiiv näeb ette tugevamaid seadusi kübervägivalla vastu, ohvrite paremat abistamist ning samme vägistamise ennetamiseks. 

Direktiiv keelab naiste suguelundite moonutamise ja sundabielu ning sätestab juhised reageerimaks veebis toimepandud kuritegudele, nagu privaatse teabe avaldamine või küberliputamisele (ingl. cyber flashing ehk tavaline tillipilt). Direktiiv sisaldab ka loetelu raskendavatest asjaoludest, nagu avaliku elu tegelaste, ajakirjanike või inimõiguste kaitsjate vastu suunatud kuriteod. 

Kui Euroopa Komisjoni algne ettepanek nägi ette vägistamise määratlust läbi nõusoleku puudumise, siis ministrite nõukogu seda ei toetanud ning see punkt jäi läbirääkimiste tulemusel direktiivi lõppversioonist välja. Küll peavad liikmesriigid tõstma üldsuse teadlikkust tõsiasjast, et nõusolekuta seksi peetakse kriminaalkuriteoks. Liikmesriikide ametiasutustele pannakse ka suurem aruandlus- ja tõendite kogumise kohustus.

Direktiiv jõustub kakskümmend päeva pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Liikmesriikidel on sätete rakendamiseks aega kolm aastat. Direktiiv sai 522 poolthäält, 27 vastuhäält ja 72 saadikut jäid erapooletuks. Direktiivi poolt hääletasid kõik Eesti saadikud, välja arvatud EKRE esindaja Jaak Madison, kes jäi erapooletuks.