Praid kõigi eest, kes peavad elama puuris
Tormis Teekivi kirjutab praidi eel, kuidas isiklik vabanemine, enda kehaga kooskõlas elamine ja kaastunne loomade vastu saavad alguse samast kohast: soovist elada vabana.
Julgus tuleb väikeste asjade kaudu
Selle aasta märtsis ilmunud luulekogus “Tsükkel” on fookusesse valitud teema menstruatsioon. Sanna Kartau vestles autor Johanna Roosiga.
Tulbid või õigused? Tagasivaade naistenädalale
Sel aastal tähistati Eestis märtsis esimest korda naistenädalat. Selle algatajad leiavad oma tagasivaates, et siin on olemas hea pinnas uue naistepäeva traditsiooni edendamiseks.
Seaduses tuleks kuritegusid kirjeldada võimalikult täpselt: kui vägistamisloogika on nõusolekupõhine, peaks sellest lähtuma ka seadusandluses
Teadur Otava Piha kirjutab Soome näitel, et kui vägistamise keskmes on nõusoleku puudumine, peab ka seadus seda selgelt väljendama – see aitaks kaitsta ühtviisi nii ohvrite kui ka kahtlustatavate õigusi.
Emadest ülerääkimisel on poliitilised tagajärjed. 2. osa
Kuidas kajastab emasid Eesti meedia? Näited Marta Kaheksandast hooldusõigusvaidlusteni osutavad sellele, et vajame kaasavamat emaduskeelt.
Emadest ülerääkimisel on poliitilised tagajärjed. 1. osa
Eestis on veel sisustamata progressiivne feministlik emaduse manifest ning aktiivne emade kodanikuliikumine.
Milline on “õige” lapsevanem?
Greta Roosaar kirjutab, et “õigete” emade ja isade piirav ja süütundeid tekitav mõõdupuu ei ole paika pandud loodusseadustega, vaid loodud pideva arutelu kaudu ajakirjanduses ja avalikkuses.
Vannetest fantoomideni: esimeste koolitatud ämmaemandate haridustee
Enamik ämmaemandaks õppivaid naisi oli abielus, seega kuulusid nad seisuse poolest oma isa ja seejärel oma abikaasa seisusesse.
Kuidas kväärist kaitseliitlane sai
Kristiina Raud kirjutab, kuidas temast sai kaitseliitlane – vaatamata relvaallergiale ja maailmavaatelistele kõhklustele.
Ahistamine ei kao, kui teeme näo, et seda pole olemas
Soopõhine vägivald ei alga skandaaliga, see algab vaikimisest. Eestit külastanud Laura Bates selgitab, miks on seksism töökohal sageli nähtamatu.
Säästuriik toob säästuprokuratuuri
Elise Rohtmets analüüsib Pihlakodu juhtumit, tuues esile süsteemsed probleemid seksuaalvägivalla juhtumite käsitlemisel.
Kus sa oled, maskuliinne aktivist?
Lauri Põld küsib, miks keskkonnaaktivismis on nii vähe mehi ning leiab, et meeste kaasamine ei saa tulla naiste rollide ja väärtuste arvelt.
Sooline tasakaal juhtimises: kvoodimehed, kuldpüksid ja muud muinasjutud
Rahvusvahelised organisatsioonid on kvootide idee juba ammu päevakorda võtnud. Nüüdseks pole küsimus enam „kas?“, vaid „kuidas?“.
Memme vaeva mõõda miljardites
Hooletööst sõltub palju ja selle tegemiseks kulub palju aega ja energiat, ometi ei ole see ühiskonnas väärtustatud.
Kuidas saaksime ühiselt vastu astuda üha jõulisemale antigender-liikumisele? Judith Butler arutab seda oma uues raamatus.
Naistepäevast saab naistenädal, mis on täis arutelusid ja kunsti
4.–9. märtsini toimuva naistenädala raames avatakse Tallinnas kolm näitust, aga kavas leidub ka filmi-, vestlus-, ja loomeõhtuid, raamatuklubi ja pidu Anne Veskiga!
Feministeerium 10: enamik feministlikest võitudest on kollektiivsed pingutused
Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik rääkisid suhtlemisoskusest, emadusest ja maskuliinsusest.
Vanemad mehed muretsevad iibe pärast, kuid millegipärast puudub pildilt isa
Kui naisi on vanemate meeste arvates võimalik raha eest sünnitama panna, siis meeste käitumist ei paista miski muutvat.
Sugu on tegu, mis nõuab poksija häbitut enesekindlust
Olen aastate jooksul eriti Tumblris näinud lesbisid arutlemas, et sooline eneseväljendus on lesbiidentiteedi vältimatu osa, me saa rääkida ainult seksuaalsusest. Aastaid hiljem hiljem leidsin, et sildiga lesbi on võimalik ka minu soolise identiteedi kese kokku võtta, kuid lisaks sellele aitab mõtteid mu soost koondada ka silt mittebinaarne.
Misogüünsed süvavõltsingud: uus relv naiste vastu
Kas misogüünsete süvavõltsingute tõkestamiseks piisab tehnoloogilisest ja juriidilisest raamistikust või on vaja enamat?
Soolised eelarvamused meie suhetes tehisaruga. Intervjuu tehnikafilosoof Galit Wellneriga
Tehnikafilosoof dr Galit Wellner räägib, kuidas tekivad tehisarul soolised eelarvamused ning mida saame ette võtta nende vältimiseks.
Millest räägib kvääriulme ajalugu? Reproduktiivõigustest, globaalsest kogukonnast ja üksindusest
Mulle tundub, et praegu on reproduktiivõigused Põhja-Ameerikas väga kuum teema, kuna Roe vs. Wade tühistati. Nüüd tahavad kõik sellest kirjutada, kuigi üsna pikka aega nendest eriti juttu polnud. Varem arutlesid reproduktiivõiguste üle inimesed, kes olid mitmekordselt marginaliseeritud.