Johanna Nejedlová: seksuaalharidus peaks rääkima nii vägivallaennetusest kui naudingust
Vaatamata sellele, et Tšehhi pole Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud ning sealsed võimupoliitikud pole vabaühenduste hinnangul seksuaalvägivalla teemal kuigi edumeelsed, on riik üle läinud nõusolekuseadusele.
Kuigi inimhääl võib tunduda objektiivselt akustiliselt mõõdetav nähtus, tajume me seda oma kultuurilisest pagasist ja eelarvamustest lähtuvalt. Meie hääled kannavad tähendusi ja märke.
Emaduskohustus. Miks on mõned Eesti naised vabatahtlikult lastetud?
Emaduskohustuse idee rõhutab naiseks ja emaks olemise kokkulangevust.Maris Metsküla uuris lastevabaduse valinud Eesti naistelt, kuidas sellesse suhtuvad.
Daniela Alaattinoğlu: jah-mudel on kõikehõlmavam
Soomes jõustus nõusolekuseadus 2023. aastal. Õigusteadlase Daniela Alaattinoğlu sõnul on seejärel uurimise fookus muutunud.
Triinu Kree kirjutab ühiskonna sõjast naiste nibude paljastamise vastu ning avab selle nähtuse ajaloolisi telgitaguseid.
Inimõiguste advokaat Natasha Latiff: „Leidsin Afganistanist ühtekuuluvuse ja inimlikkuse“
„Mida arvate naiste õigustest?“ mõjub Afganistanis eelarvamuslikult, kuna seda esitades kujutad sa endast läänelike pealesurutud väärtuste ja poliitika esindajat. Nii et õppisin nende küsimuste ja vastuste kaudu tundma oma eelarvamusi.
Vangistatud sõna mustrid Draamateatri “Kollases tapeedis”
"Kollane tapeet" on tonaalsuselt intensiivne, kuid vähem armas – tapeedi värvus on võigas, see isegi lõhnab kolekollaselt, aknad on kaetud raudtrellidega, ning publik pääseb tuppa vaid käsikaamera kaudu vahendatud distantsilt
Eesti vajab jah-mudelit! President Kaljulaidi Fondi nõusolekuseaduse foorumi ülevaade
Nõusolekuseaduse foorumil võtsid Eesti ja välismaal eksperdid vaatluse alla nõusolekuseaduse juriidilised, meditsiinilised kui ka kultuurilised perspektiivid. Foorumist teeb kokkuvõtte Taskufeministi eestvedaja Greta Roosaar.
“Ma tahan vägistada teid” ehk miks nõusolekupõhine seksuaalharidus peaks olema igas Eesti koolis
Kätri Kiilberg räägib ühe piireületava "nalja" valguses, kuidas nõusolekupõhine seksuaalharidus interneti misogüünsusele vastumürki pakub.
Kui küla vägistab: Dominique Pelicot’ kaasus
Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.
Oktoobri kultuurisoovitused: nurjatud jutud, veenev veganlus ning ronimine
Oktoobris soovitame külastada nurjatut jutuvestmisõhtut ja lavastust "ühiskondlikult kahjulikest elementidest", mõelda veganlusele ning minna ronima.
Ajaloolane Milvi Martina Piir: „Pole midagi igavamat kui rodu musti ülikondi ümber koosolekulaua“
Õppekirjanduse puhul sõltub lõpptulemus kahest fundamentaalsest momendist. Kõigepealt autori väärtuspositsioon. Teisisõnu hoiak ja meelestatus ajaloolise materjali suhtes, suutlikkus teadvustada oma alateadlikke eelistusi, mahavaikimisi ja vaimseid pimetähne.
Kas naiste osakaal ajalooõpikutes on valikute küsimus?
Võib vaielda selle üle, kas naistega seotud tegevusi on peetud vähem tähtsaks või jäid naistele tegevused, mida peeti vähemtähtsaks. Pigem mõlemat.
Hirm ja jälestus Tartu Ülikoolis
Juulis võtsime koos kolleegiga initsiatiivi koostada avalik pöördumine, et väljendada sügavat muret selle üle, kuidas ülikooli juhtkond otsustas Viljandi kultuuriakadeemia direktori toime pandud ahistamisele reageerida.
Hea linnaruum aitaks meestel autosõltuvusest vabaneda
Meil pole vaja, et liikluskorraldus lähtuks äärelinnas elava meessoost perepea vajadustest, sest see sõidab igas mõttes üle naistest, lastest, ratturitest, kepiga, rulaatoriga või ratastoolis liiklejatest, autorataste all surma saanud lemmikloomadest, kelle kohta isegi arvet ei peeta.
Septembri kultuurisoovitused: arutelu kodanikuvabadustest, Bambie Thug ja dräägetendus
Feministeeriumi toimetus soovitab erinevaid kultuurisündmusi, millest sügise hakul tasuks osa saada.
Baltisaksa kunstniku Elisàr von Kupfferi “Fašistlikud femboyd”. Intervjuu ajaloolase Ben Milleriga
Ben Miller on ajaloolane, kes on uurinud geide vabastusliikumise rassistlikku ajalugu alates sõdadevahelisest Weimari Saksamaast kuni 1970ndate San Francisconi. Siinses intervjuus räägib ta lähemalt Eesti aladel sündinud Baltisaksa kunstnikust Elisàr von Kupfferist.
Kristi Saare rahaasjadest paarisuhtes: Ükski varasuhe ei kaitse sind pahatahtlikkuse eest
Kuidas korraldada rahaasju paarisuhtes? Vestlesime Kristi Saarega raha ja võimu seostest, ebamugavate vestluste pidamisest, varasuhete reguleerimisest, laste planeerimisest ja pensionilõhest.
Sootundlik linnaruumi planeerimine Viini näitel
Feministeeriumi praktikant Stefanie Blümel kirjutab, mil viisil Viini linn juba aastakümneid linnaruumi planeerimisel naiste ja teiste vähemustega arvestab.
Madle Lippus: Linnaruumi loomisel tuleb mõelda erinevatele gruppidele, et see oleks mugav, turvaline ja ligipääsetav kõigile
Hedi Tammsalu vestles Tallinna abilinnapeaga linna väljakutsetest, 15 minuti linna kontseptsioonist, üüriturust ja uue eluasemepoliitika vajadusest.
Taskufeministi rubriik. Kas selleks, et austada, on vaja mõista?
Taskufeminist selgitab, et täielik üksteisemõistmine on ebarealistlik, kuid austav suhtumine ei nõua tingimata mõistmist
Augusti kultuurisoovitused: Eesti naiskunstnike looming, fotod kehadest ja feministlik püstijalahuumor
Feministeeriumi toimetus soovitab kultuurisündmusi, millest selle aasta lõikuskuul võiks osa saada.
Tänav kui takistusrada ehk Milline linn sobib naistele
Tee meiega kaasa mõtteline jalutuskäik läbi Tallinna 58-aastase osteoartroosi põdeva naise vaatenurgast, kes peab jõudma Lasnamäelt kesklinna tööle.
Majandusteema võtab kokku kunstnik Kadi Estlandi sketšisari.