Läti otsustas astuda välja Istanbuli konventsioonist. Mis on tegelikult selle taga?
Neljapäeval, 30. oktoobril langetas Läti parlament 56 häälega 32 vastu otsuse taganeda Istanbuli naistevastase vägivalla konventsioonist, ehkki tuhanded inimesed Riia tänavail selle sammu vastu meelt avaldasid. Kuidas selline asi üldse juhtuda sai?
Läti ajaloolane ja Helsingi ülikooli uurija Una Bergmane avab otsuse kihilisi tagamaid.
1. Poliitiline mäng
See hääletus oli eelkõige poliitiliste manöövrite tulemus, mis sündis opositsioonierakondade – Läti radikaalsete parempoolsete, venekeelse elanikkonna esindajate ja populistide – ning ühe valitsuskoalitsiooni liikme, Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) vahelisest ühendusest. ZZS soovis oma koalitsioonipartnereid – paremtsentristlikku erakonda Uus Ühtsus ja vasakpoolseid Progressiivseid – karistada seoses hulga vaidlusaluste küsimustega, sealhulgas lahkarvamustega metsaõiguse teemadel. Nad otsustasid rihtida rünnaku nii, et see liberaalsetele ja vasakpoolsete valijatele kõige rohkem kahju teeks. Istanbuli konventsioon oli lihtsalt kõige mugavam sihtmärk; sama hästi oleksid nad võinud minna samasooliste abielude või mõne muu sümboolse teema kallale.
Seesinane poliitiline konflikt peegeldab üht vanematest ja sügavamatest lõhedest Läti poliitikas – vastuolu oligarhiliste ja mitte-oligarhiliste poliitiliste jõudude vahel. ZZS ja mõned teised populistlikud rühmitused esindavad ikka veel nõrgestatud, ent siiski eksisteerivaid jäänukeid Läti vanast oligarhilisest poliitilisest korrast.
2. Trumpistliku anti-gender diskursuse ärakasutamine
Läti populistid, radikaalparempoolsed ja venekeelsete elanike erakond Stabiilsus valmistuvad eesseisvateks valimisteks. Põhitoetajaskonna koondamise nimel on nad otsustanud rakendada oma poliitilise vankri ette trumpiliku transfoobia ja misogüünia, mis on viimasel ajal levinud paljudes demokraatlikes riikides. Enda väitel kavatsevad nad luua koduvägivalla vastu uued „kaitsvad” seadused, mis pakuvad Istanbuli konventsiooniga samu meetmeid, kuid ei tunnista seejuures, et sugu on ühiskondlik konstruktsioon. Tegelikult nad seda muidugi ei tee, kuna koduvägivalla teema ei huvita neid.
3. Võimalik Venemaa sekkumine
Aeg näitab, kas Moskva käsi oli vahetult mängus, aga see ei oleks üllatav. Ajalooliselt on Istanbuli konventsiooni vastane desinformatsioon olnud üks relvadest Venemaa propaganda-arsenalis. Praegused pöördelised sündmused Läti poliitmaastikul – kunstlikult kistud vastuolud konventsiooni ümber, mis kahe aasta eest probleemideta ratifitseeriti – klapivad hästi kokku Kremli strateegiliste ponnistustega. Oluline on siinjuures märkida, et mõned konventsioonist taganemise kõige valjuhäälsematest poolehoidjatest nagu venekeelsete elanike erakond Stabiilsus ja populistlik, oligarhiline Läti Ennekõike on juba pikka aega olnud Venemaa suhtes nii pooldaval positsioonil kui praegune poliitiline kliima võimaldab. Tõeliselt hämmeldav on aga tõik, et nendega koos hääletas konventsioonist lahkumise poolt ka Läti äärmusparempoolsete partei Rahvuslik Liit.
4. Leedu
Tõsiasi, et samasuguseid hävituslikke populistlikke tendentse, nagu ka tugevat vastupanu neile, võib praegu täheldada ka Leedus, väärib märkimist.
See ei ole lõpp, ainult algus. Kodanikuühiskond on konventsioonist lahkumise vastu ennenägematul moel mobiliseerunud. Presidendi käsutuses on veel põhiseaduslikud vahendid; ta võib seaduse parlamenti tagasi saata või kuulutada välja riikliku referendumi.
Kui seadus peaks siiski jõustuma, võib eeldada, et valitsusvälised organisatsioonid lähevad selle vastu põhiseaduskohtusse. Kuid väljaspool juriidilisi ja poliitilisi protsesse tähistab see samm olulisema ja märksa ohtlikuma etapi algust. Lätis algab valimiste aasta väga pingelises kodumaises ja rahvusvahelises kontekstis.
