Juuni. LGBT+ inimeste õigused ja elulood
Juunikuu on üleilmne praidi ehk LGBT+ inimeste ja subkultuuri nähtavuse kuu. Vahel meediat sirvides võib jääda mulje, et milleks veel eraldi LGBT kuu – muust enam ei räägitagi kui abieluvõrdsusest ja soolisest üleminekust. Ent kes sellest räägivad? Kas mõni lesbi, gei, biseksuaalne või transsooline inimene ka selle parteipoliitikute võitluse juures sõna saab? Pigem harva! Seepärast laskem juunis kõlada LGBT+ inimeste häältel ja kultuuril.
Möödunud aastatel on LGBT+ inimeste õiguskaitse ümber käiv poleemika vaid intensiivistunud. Abieluvõrdsuse teema on võimuvõitluses kaaperdatud, selle üle jõuliselt polemiseerides vaikitakse maha kogu ühiskonda lähemalt puudutavad majandusliku ebavõrdsuse teemad. Kasinuspoliitikat viljeleva koalitsiooni maksupoliitika tõttu kannatab nende poliitiliste vastaste valijaskond. Nimelt näitab statistika trendi, et seksuaal- ja soovähemusse kuuluvate inimeste suhtes vähem sallivust ilmutavad inimesed on majanduslikult haavatavamad, nad elavad väljaspool suurlinnu, nende sissetulek jääb alla keskmise, nad võivad rääkida ka ainult vene keelt. Samasuguse profiiliga on äärmuspopulistide valijad, keda on LGBT+ inimeste vastu kümmekonna aasta jooksul üles ässitatud. See tendents annab märku, et Eestil on tarvis sotsiaalset sidusust toetavat maksusüsteemi, kus elanikud ei peaks elementaarse toimetuleku nimel hammas verel pingutama, nähes Riigikogus vastutasuks klounaadi, vaid tunneksid ka isiklikult seda heaolu kasvu, millest finantsistid kui leierkast iga teravama küsimuse peale seletama hakkavad.
Praidimarsid ja Eesti LGBT+ inimeste huvikaitse
Esimene praidimarss Eestis toimus 2004. aastal ilma kindlate poliitiliste nõudmisteta. Tolle ürituse korraldamise aegu kasutas linnavõim ja politsei oma volitusi, et selle toimumist takistada ning meediakajastused olid valdavalt taunivad ja naeruvääristavad. Järgmine, 2005. aasta marss kulges ilma suuremate vahejuhtumiteta, kuid 2006. aastal loobiti marssijaid munade, kaigaste ja kividega ning vähemalt viis osalejat sai tõsisemaid vigastusi. LGBT kultuurinädalad koos marsiga toimusid aastatel 2004–2007. Eelkõige turvakaalutlustel katkes praidide korraldamine 2007. aastal ning edasi, alates 2009. aastast võttis ilma marsita kavandatava suvise kultuuriürituse korraldamise üle Eesti LGBT Ühingu eellane, ametlikult registreeritud organisatsioon Eesti Gei Noored. 2017. aastal tuli kokku rohujuure-aktiivgrupp, kes ei soovinud piirduda siseringifestivali ja konverentsiga ning nõudis LGBT+ inimeste suuremat nähtavust ja poliitikutelt tegusid. Pärast kümneaastast pausi marssisid inimesed taas plakatite ja lippudega tänavatel.
Kooseluseadus võeti vastu 2014. aastal, aga rakendusaktide puudumise tõttu kehtib seadus siiani puudulikult. Võib öelda, et Eesti ühiskond on teinud väga suure sammu edasi, sest üheksa aastaga oleme jõudnud siiani, kus perekonnaseaduse muutmine on esimest korda jõudnud Riigikokku ja abieluvõrdsus on käegakatsutav. Aastate jooksul oleme näinud, et tõeliste muutuste saavutamiseks on vaja pidevat tööd. Õiguseid ja vaenuvaba elamise võimalust ei anna poliitikud kätte lihtsalt südameheadusest, muudatuste taga on pidev huvigruppide-aktivistide surve, koostöö ja ühine pingutus. Selle jõupingutuse tulemusi ja saavutusi 6.–11. juunil Tallinnas toimuval Baltic Pride’il tähistada saamegi, sest poliitilistest tormituultest hoolimata väärib tähistamist nii mõndagi!
Eesti LGBT+ inimeste elulood
LGBT+ inimeste aktsepteerimise poole ei vii üksnes üritused ja sihitud huvikaitsetöö, vaid ka kultuur, teadus ja kunst. Tänaseks on ilmunud koguni kaks just LGBT-inimeste eludele pühendatud teost: esseekogumik „Kapiuksed valla“ 2010. aastal aastal ja ajalooraamat „Kalevi alt välja“ 2022. aastal. Juuni alguses avatakse Vabamus heliteekond „„Niisugustest“ LGBT-aktivismini. 20. sajandi lood seksuaal- ja soovähemustest Eestis“, mis juhatab näitusekülastaja läbi Vabamu püsinäituse, aidates mõtestada Eesti LGBT-ajalugu 80 aasta jooksul. Eelmise aasta praidi peeti esimest korda Tartus ning sellega tähistati homoseksuaalsuse Eestis dekriminaliseerimise 30. aastapäeva. Praeguseks toetab abieluvõrdsust 53% Eesti inimestest ja Baltic Pride’i kodulehel on sponsoritena rida suurettevõtteid, kes soovivad üritusele kaasa aidata ning koos sellega enda kuvandit ja LGBT teemasid edendada.
Viimastel aastatel on varasemast rohkem tähelepanu saanud transsooliste inimeste võitlus aegunud ja piirava määrusega, mis soolist üleminekut reguleerib. Selle teavitustöö eesmärk on jõuda õigusselguseni, et inimeste elud poleks poliitikute suva järgi manipuleeritavad ega sõltuks üksikute arstide-ametnike heatahtlikkusest. Tahame, et Eesti riik võimaldaks trans-inimestele oma nime ja dokumentide muutmise ilma tarbetu bürokraatia, ülekontrollivate komisjonide ja diagnoosideta ning selle asemel oleks tagatud tugi, sh soolist üleminekut toetavad tervishoiuteenused, mida trans-inimesed võivad vajada.
Praidikuul võiks Baltic Pride’i kavast, Q-Space’i filmikavast ning Feministeeriumi ja Müürilehe arhiivist LGBT-viite abil otsida enda jaoks üks uus Eesti LGBT+ inimestega seotud lugu, mille üle pikemalt mõelda, temaga tuttavaks saada. Praid on haruldane võimalus LGBT+ inimestel endal nähtav olla ja kõigil väljendada entusiastlikku soovi elada võrdsemas ühiskonnas.
Mida praidil veel teha? Tänada neid aktiviste ja perekondi, kes on LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu eest seismise tööd teinud. Olla toeks neile, kes on seda kõike tehes läbi põlenud. Tervitada neid, kes uurivad, kirjutavad ja räägivad LGBT+ teemadel oma pereliikmete ja kolleegidega. Väljendada poolehoidu neile, kes korraldavad üritusi ja koosviibimisi ning aitavad niimoodi teadlikkust parandada. Hoida neid, kes lohutavad, kui ajad pole kõige paremad. Väljendada solidaarsust LGBT+ inimestega ja nende peredega, kes elavad Ukrainas, Valgevenes, Venemaal või kaugemal maailmanurkades, kus LGBT+ inimesi vaenatakse ja julmalt allutatakse. Häid inimesi on üha rohkem, aitäh! Näeme praidil!
