Loominguliselt kõrghariduseni ehk Kuidas me saime endale esimesed päris oma kutselised naissoost muusikud

kool muusika naised hariduses

Enne kui Eestis esimesed muusikakõrgkoolid rajati, pidid andekad ja sihikindlad noored naised oma unistuste nimel kodumaalt lahkuma. Kes oli esimene Eesti päritolu naine, kes jõudis Peterburi konservatooriumi õppima ja sai lõpuks diplomi kätte? Kuidas muutis see eesti muusikaelu ja millise jälje on need naised ajalukku jätnud?

Miina Härma ja Aino Tamm kõlavad enamikule inimestele üsna tuttavalt. Kuigi keegi ei kahtle nende suurkujude suurtes tegudes ega selleski, et nende muusikaline haridustee algas juba noores eas, siis need naised ei olnud kaugeltki ainukesed eesti naissoost muusikud. Samuti polnud nad esimesed.

Võtmetähtsusega institutsiooni Eesti päritolu inimeste muusikalises kõrghariduses mängis 1862. aastal avatud Keiserliku Vene Muusika Seltsi Peterburi konservatoorium1. Seda hakati peagi pidama üheks Euroopa parimaks muusikakooliks,2 mis oli ligipääsetav ka eestlastele.

Kõrgharidus muutis eesti muusikaelu taset: laulupidudele lisandus üha uusi teoseid eesti heliloojatelt, kohalik muusikaelu mitmekesistus tänu kõrgharitud interpreetidele ning järgmistel Eesti aladel kasvanud muusikute põlvkondadel oli võimalus õppida juba kõrgharitud muusikaõpetajate käe all.3 Lisaks Miina Härmale ja Aino Tammele omandasid seal muusikalise hariduse ka heliloojad Mart Saar, Mihkel Lüdig ning Rudolf Tobias. Kes aga olid need teised naised, kes panid aluse oma muusikakarjäärile Vene keisririigi pealinnas?

Pianist, helilooja ja rahvamuusikateadlane Ella Adaïewsky Schultz oli tuntud estofiili dr. Georg Julius Schultz-Bertrami tütar. Foto 1880ndatest. Autor: H. Saarne. EFA.415.0.161910.

 

Esimesed sammud võõral maal

Ka Eesti päritolu naissoost muusikute huvi Peterburi ja konservatooriumi vastu algas varakult. Teadaolevalt esimesena astus 1866. aastal Peterburi konservatooriumisse baltisakslasest pianist ja helilooja Ella (Elisabeth) Adaïewsky Schultz (1846–1926).4 Kuigi ta ise oli sündinud Peterburis, oli tema isa Georg Julius von Schultz eesti päritolu. Ella lõpetas kooli 1869. aastal vabakunstniku diplomiga – esimese Eesti päritolu naisena.

Peagi järgnesid ka eestlased. Esimeste õppurite seas olid õed Karellid: Emilia, kes õppis konservatooriumis klaveri erialal aastatel 1867–1874 ja Maria, kes alustas õppis laulu erialal, kuid pidi õpingud tõenäoliselt rahalistel põhjustel 1876. aastal katkestama,5 – kõrgharidus oli kallis ja selleni pääsemine keeruline.

1870ndatel astusid konservatooriumisse ka Tallinnas sündinud Adelheid Hippius (1853–942) ning eestlased Ida Thomson-Jakobson (snd 1855, surmadaatum teadmata, üks Carl Robert Jakobsoni ja Natalie Johanson-Pärna õdedest) ja Anna Talvik. Hippius ja Talvik viisid oma klaveriõpingud eduka lõpuni vastavalt 1876. ning 1886. aastal.6 Niisiis andis Peterburi konservatoorium meile juba 1860–1870ndatel esimesed Eesti päritolu muusikalise kõrgharidusega naised. See oli täiesti võrreldav naiste võimalustega omandada kõrgharidust mujal Euroopas ning varajane ka euroopalike standardite järgi.

Kui muusika saab perekonna asjaks

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli kõrgharidus veel sedavõrd eksklusiivne, et ülikooli õppima pääsesid rohkearvulisest perest vaid üksikud, mõne erandiga. Perekond Lembad on selle kohta suurepärane näide. Lapsed – vennad Theodor ja Artur Lemba ning nende õde Ludmilla Hellat-Lemba (1879–1945) – õppisid kõik Peterburi konservatooriumis. Isa Gustav oli pianist ja klaverihäälestaja.

Ludmilla Hellat-Lemba lugu on eriti märkimisväärne. Ta õppis Peterburi konservatooriumis aastatel 1897–1899,7 lõpetas 1904. aastal ja tegi paari aasta pärast debüüdi Milaanos Dal Verme teatris.8 Ta andis oma panuse Eesti ooperisse, laulis Estonia teatris ja töötas õpetajana nii Peterburis, Riias kui ka Tallinna Konservatooriumis.9 1939. aastal sai Ludmilla Hellat-Lembast konservatooriumi teine naissoost professor.10

Sarnane lugu on rääkida ka perekond Kapil. Heliloojad Artur ja Eugen Kapp olid isa ja poeg, nende kõrval tegutses Arturi abikaasa pianist Gertrud Kapp-Ruckteschell (1880-1951), kes lõpetas samuti Peterburi konservatooriumi. Gertrud ei piirdunud vaid muusikalise hariduse omandamisega – ta rajas oma muusikakooli Peterburi, hiljem veel ühe Tallinnasse, mis tegutses 1940. aastani.11

Nii Ludmilla Hellat-Lemba kui ka Gertrud Kapp-Ruckteschell on põnevad näited ajaloos varju jäänud märkimisväärse erialase karjääriga naistest, kes sarnaselt mitme teise eesti muusikuga alustasid Peterburis. Hellat-Lemba jõudis oma eriala professuurini ja Kapp-Ruckteschell rajas kaks muusikakooli.

Helilooja Artur Kapp ja pianist ja koorijuht Gertrud Kapp olid abikaasad. Foto 1950ndatest. https://meediateek.ee/photo/view?id=728890&q=gertrud+kapp. RA, EFA.743.0.390643.

Peterburi osakaal Eesti naissoost muusikute seas

Keisririigi pealinna mõju oli Eesti kohalikus muusikahariduses peagi näha. Suur osa konservatooriumis õppinutest tegelesid Eestis muusika õpetamisega, pannes sellega aluse  eesti muusikute uue põlvkonna kujunemisele.

Värskes Eesti Vabariigis 1919. aasta sügisel avati kolm kõrgemat muusikakooli: Tallinna Kõrgem Muusikakool, Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool ja August Nieländeri I Muusikakool Tartus. Igas koolis oli märkimisväärne naiste osakaal – Tallinnas 16 naist 33 õppejõust, Tartus kokku 20 naist kahes koolis.

Kõige rohkem Peterburi konservatooriumis hariduse omandanud naissoost muusikuid oli Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis – üheksa ehk 56,3% kõigist naistest õppejõududest. Kui kaasata ka Peterburis eraõpetajate käes hariduse saanud muusikud, tõuseb Peterburi osatähtsus kõigis koolides üle 60%.12

Kuigi Peterburi oli peamine sihtkoht, polnud see ainus. Mõned muusikud omandasid hariduse Saksamaal – Hamburgi, Berliini ja Müncheni koolides, samuti Moskvas, Riias, isegi Itaalias, Austria-Ungaris ja Prantsusmaal.

Aluspõhja loomine

Nii Ludmilla Hellat-Lemba kui Gertrud Kapp-Ruckteschell on põnevad näited ajaloos varju jäänud märkimisväärse erialase karjääriga naistest. Esimene kutseline naissoost helilooja Miina Härma õppis samuti Peterburi konservatooriumis aastatel 1883–1890, esimene eestlasest kutseline laulja Aino Tamm peamiselt Peterburi eraõpetajate juures alates 1886. aastast.

Peterburi konservatooriumi ja ülejäänud linna suur mõju Eesti muusikaloole on üldteada, kuid naissoost muusikuid pole selles loos seni eriti uuritud. Just Peterburi konservatoorium andis juba 1860–70ndatel nii esimesed Eesti päritolu naissoost muusikud kui ka ühed esimesed kõrgharitud naised üldse. Need naised ei jäänud Peterburi – nad tulid tagasi ja olid osaEesti muusikahariduse alusest, mille peal töötame praeguseni.

Uurimistöö on valminud projekti “Naised Tartu ülikoolis kuni 1919” (KUM-TA31) raames. Projekti rahastas Kultuuriministeerium.

  1. Raimo Pullat, “Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917” (Tallinn: Estopol, 2004), l. 236
  2. Raimo Pullat, “Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917” (Tallinn: Estopol, 2004), l. 222-223.
  3. Raimo Pullat, “Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917”, l. 228
  4. Philip Ross Bullock paigutab Adaïewsky õpinguaastad veidi teistmoodi, aastatesse 1864-1868.
  5. Sirje Tamul, „Eestlannade õpingutest Venemaa kõrgkoolides enne rahvusülikooli avamist“, Vita academica, vita feminea, koost Sirje Tamul (Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1999), lk 188–189.
  6. Sirje Kivimäe, Sirje Tamul „Eesti naiste kõrgkooli õpingud 1858-1918“, Vita academica, vita feminea, , koost Sirje Tamul (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1999), l. 221-222, 244.
  7. Oma meenutustes on Ludmilla Hellat-Lemba paigutanud oma Peterburi konservatooriumi algust ka 1898. aastasse, näiteks: Eesti Kirjandusmuuseum, EKLA_f_193_m_810, l. 1: Eesti avalikkude tegelaste elulugude kogu, Hellat-Lemba, Ludmilla, 19.02.1929.
  8. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, ETMM 7974 M 61:1/1:1, l. 15: Muusikamuuseumi teateleht helikunstnikkude ja muusikategelaste kohta, 29.12.1936.
  9. E. Pilliroog, “Hellat-Lemba, Ludmilla”, Eesti muusika biograafiline leksikon I köide, toim Tiina Mattisen, Mall Põldmäe, Tiina Õun (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007), lk 136-137.
  10. Heino Rannap, “Eesti Muusikaakademia professorid”, (Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2002), l. 38-39.
  11. E. Pilliroog, „Kapp, Gertrud“, Eesti muusika biograafiline leksikon I köide, toim Tiina Mattisen, Mall Põldmäe, Tiina Õun (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007), lk 239.
  12. Tallinna Kõrgem Muusikakool 68,8%, Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool: 66,7%, August Nieländeri I Muusikakool: 62,5%.