Mida ootame KOVilt? Lugejate vastused 1–5

Küsisime oma lugejatelt, milliste ootustega lähevad nad vastu KOVi valimistele ja kohaliku tasandi juhtimisele.

Jagame ootusi järgemööda. Vastused on kergelt keeletoimetatud.

1.

Teemad, mis vajavad lahendamist: turvaline ja atraktiivne linnaruum; igas vanuses inimeste aktiivsust ja arengut toetav linn. Ma arvan, et lasteaiad ei pea kõikjal tasuta olema, kui siis vajaduspõhiselt. Kindlasti tahaksin näha kesklinnas 30 km/h kiiruspiirangut müra vähendamiseks. Prügimajandus võiks olla ligipääsetav: rohkem prügikaste ja järelkäitlusse kaasamist. Rattavõrk on jätkuvalt liiga ohtlik. Tõuksidega parkimine ja liikumine peab olema reguleeritud sarnaselt Londoniga.

Aga kõige olulisem on mõelda läbi linn, mis arvestab rahvastiku vananemisega, st ühistranspordi- ja teedevõrk, mis arvestab rulaatoritega (ja seega kõigi ratastel liikuvate inimestega); vaiksemate-rahulikumate välialadega, näiteks katusealused istumiskohad parkides. Nagu öölinnapea keskendub noorte elule, võiks eraldi abilinnapea töötada välja mitmekülgse vaba-aja tegevuste plaani hiliskeskealistele ja vanematele inimestele.

Tahan näha kodanikualgatusi toetavaid sihtotstarbelist rahastust, et parkides ja õues oleks rohkem trenne erinevatele vanuserühmadele; aianduse toetusi, et kortermajade esised ja hoovid ei jääks raha ja väikese teavituse puudumise tõttu ilma peenardeta. Kindlasti tuleb jõuda kõigis linnades kortermajade arendusteni, kus osa korteritest on linna üürikorterid, kus on tingimata lift.

KOVid peaksid tagama ühe pühapäeva kuus, mil kõik muuseumid on tasuta sissepääsuga. Ja linn peab olema turvaline mustanahalistele inimestele, Aasia ja Lähis-Ida riikidest pärit elanikele – selleks võiksid vähemalt ülikoolilinnad seada koostöös politseiga sisse eraldi võrdõiguslikkuse volinikud, kes saaksid tegeleda vaenukuritegude menetlemisega, aga eelkõige ennetamisega sotsiaalkampaaniate jms toel. Välistudengitel ei ole ELi tudengitega võrdseid õigusi ülikoolisüsteemis, aga linnas peaks küll olema.

Peamiselt tahan näha iibeteemade lõppu ja ühiskonna vananemisega arvestava poliitika algust. Igasugused iivet survestavad sünnitoetusmeetmed on üleilmselt läbi kukkunud, majandusele on kasulik avatud migratsioonipoliitika. Kui keegi ütleb, et rahvastik sureb välja, kui lapsi rohkem ei sünni, siis ta loogika on ekslik: inimesed elavad vanemaks ja arv ei pruugi kahaneda.

2.

Linnaruum! Liikluskultuur on Tallinnas täiesti vastuvõetamatu. See, et viimasel ajal nii mitme meie tänavatel ja sõidukijuhtide tõttu hukkunud inimese pärast pole piisavalt kära tehtud, on sügavalt kurb. See, kuidas võetakse iseenesestmõistetavana, et nullvisiooni pole rakendatud. Vahetu linnaruum ja liikluskultuur on asi, mille pärast tunnen igapäevaselt suurt stressi, kurbust ja nõutust. Ootan, et linnaruum muutuks paremaks, turvalisemaks, inimkesksemaks ja ligipääsetavamaks.

3.

Tänavavalgustus on sageli korrast ära või lülitab KOV, kus elan, kokkuhoiu eesmärgil neljast lambist kolm välja. Kõnniteedega on probleeme – need on peatänavatest eemal olevatel tänavatel väga vanad ja katkised või puuduvad üldse. Jalakäijana on ebamugav ja ohtlik liikuda. Talvel on kõnniteed sõiduteelt lükatud lumeloppa täis, kus jalakäija peab ukerdama, ja tee ületamiseks tuleb ronida üle saha lükatud hange. Jalakäijate turvalisuse asemel luuakse linnas hoopis juurde parkimiskohti – tuleks keskenduda jalakäijate turvalisusele.

Sotsiaalteenused ei ole kergesti kättesaadavad ja lähtuvad KOV võimalustest, mitte elanike vajadustest. Näiteks paigaldatakse tugiisiku teenuse asemel eaka koju hoopis liikumisandur.

Tuleks pikemalt ja põhjalikumalt läbi mõelda, mida linnakodanik vajab või kuidas midagi kasutaks. Näiteks planeeriti kolm aastat tagasi uus linnaliin, mille marsruut ei arvestanud reisijate vajadusi. Sõitjate puudusel suleti liin mõne aja pärast, küll aga ehitati välja hulk peatusi, mis nüüd tühjalt seisavad.

Tervishoiuteenus on väga nõrk – tuleks leida võimalusi meedikute meelitamiseks sinna, kus neid on enim vaja. 

Soovin, et KOVis ei mõeldaks enda koha säilitamisele, vaid elanikele vajalikule pikemas perspektiivis. Tuleks eelistada kvaliteeti ja professionaalsust kiirele ja odavale populismile.

4.

Esimesena tuleb meelde liikluse korraldus, linnaruum. Olen tüdinenud ja väsinud pidevast ärevalolekust Tallinna kesklinna automüra ja pidevalt rohelisega ülekäigurajale pööravate autode tõttu. Jah, ma tean, et seda pööret on seaduslik teha, aga päris kindlasti ei ole seadusekohane sõita täie kiirusega ülekäigurajale, kui seda keegi parasjagu ületab. Selliseid ristmikke, kus autojuhid sõidavad jalakäija rohelisega otse ülekäigurajale, on Tallinna kesklinnas mitu, ilmselt ka mujal. Need on ohtlikud eriti lastele, kes ümberkaudsetes koolides käivad – mida on mitu –, aga need muudavad linnaruumi kasutamise ärevust tekitavaks. Ma ei tea, mis aitaks, aga sellega peab tegelema.

Teise asjana automüra, mis on kõrvulukustav. Ei ole normaalne, et kesklinna läbivad sellised suured maanteed nagu Pronksi ja Liivalaia tänav, Narva maantee, Pärnu maantee, Rävala läbimurre, Tartu maantee, mille ümber on elumajad.

Valijad vajavad järjepidevat tööd usalduse nimel. Minul on naljakas vaadata, et Politseipargi purskkaev on imeväel enne valimisi korda tehtud – enne seda oli see aastaid kinni ja koleda aedikuga ümbritsetud.

5.

Hindan seniseid panuseid auto kasutamise asendamiseks ühistranspordi või rattasõiduga ning arvan, et võiks samas suunas julgemini edasi liikuda. Vajame rohkem rattateid, mis on ka päriselt hästi planeeritud, samuti eraldi liikumisradu elektritõuksidele, jalgratastele ja mopeedidele, sest need ei sobi ei kõnni- ega sõiduteedele. Kesklinna võiks üldse rohkem rohelust, puid ja lilli; vähem betooni, torusid ja reklaame.

Samuti ootan juba pikemat aega, et üle Kopli kaubajaama ehitataks jalakäijate sild Volta trammipeatuse ja Heina tänava vahel.

Pelgulinna tramm on ka ilmselt ebavajalik – pigem võiks tramm sõita Lasnamäele.

Kahju on ka näha, et väikesed nurgapoed (näiteks Põhja-Tallinnas) surevad välja. Nad võiksid saada mingit toetust – pigem toetaksin kohalikku väikeettevõtet kui rahvusvahelist poeketti.

Retrotramme võiks vähem olla, kuna need ei ole ratastooli ega lapsekäruga ligipääsetavad ning on tipptunnil väga kitsad ja ebamugavad.

Vajame paremaid rahalise toetuse võimalusi koolis käivatele täiskasvanutele. Üldse võiks Tallinnas olla rohkem võimalusi täiskasvanuna keskhariduse omandamiseks, eriti kui Lasnamäe täiskasvanute gümnaasium suletakse.

Klubidele ja kontserdikohtadele võiks pakkuda toetust helisummutavate paneelide vms ostmiseks ja paigaldamiseks, et oleksid rahul nii sündmustel käijad kui ka ümbruskonna elanikud.

Valimispäev on 19. oktoobril.

KOVi tasand mõjutab meie kõigi elu kõige otsesemal moel, sest kohalik omavalitsus korraldab sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi kättesaadavust. KOV vastutab näiteks linnaruumi, turvalisuse, ligipääsetavuse, ühistranspordi, lastehoiu, koolide, eakate tugiteenuste, sportimisvõimaluste, tänavavalgustuse, heakorra jpm eest. Samuti mõjutavad KOVi otsused töötamise ja õppimise võimalusi, määravad, milliseid lisateenuseid peetakse oluliseks ning millised on linnade, linnaosade, asumite, valdade ja külade arengusuunad pikas perspektiivis. KOV otsustab näiteks ka seda, millised tööstused sinu piirkonnas tegutsevad ja kuidas on nende tegevus korraldatud.

Jaga meiega oma KOV valimistega seotud ootusi, sest koos oleme nähtavamad ja kuuldavamad. 

Täida ankeet siin: https://forms.gle/YvTQt69ZiM75UgSF7.