ema

Maailmas on väga palju häid mehi, kellest saavad kunagi suurepärased isad.

Mina, 24-aastane naine tahan küll saada tulevikus lapsi, aga mitte Margus Tsahkna ega Martin Helme rõõmustamiseks.

Naisi meestega võrreldes tõstetakse sageli esile seda, et neil on rinnad.

Tuleb muidugi kohe tõdeda, et demograafiline hädakisa pole iseloomulik ainult eestlastele.  Itaalias, mille iive on olnud aastakümneid negatiivne ja kus sellegipoolest elab praegu 60 miljonit inimest, kaebas kardinal Bagnaschi mõne aasta eest, et maa läheb vastu demograafilisele enesetapule.

“Õpetasin üks õhtu poega lugema,” räägib sõbranna. “Tunne oli selline, et lihtsam oleks pea läbi seina lüüa. Lõpuks oli närv nii must, et surusin talle hambad ristis tahvli kätte, ise läksin aga kööki ja toppisin kõik kummikommid suhu. Korraga.”

Etendus „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised“ tahab raputada kaste, millesse oleme soopõhiselt paigutatud. Näidata, et on neid, kes kasti ei mahu või kes on ühe jalaga ühes ja teisega teises kastis. Ning et lõppude lõpuks on soorollide kastid vaid üks järjekordne vahend end teistest eraldada, selmet kokku saada ja oma kogemusest rääkida. „Tõelised...“ üritab luua just selle olukorra, kus saadakse kokku ja pannakse teisi kuulama lugusid sellest, kui ebaõiglased on rolliootused ning kuidas need piiravad, isegi hävitavad inimeste omavahelisi suhteid.

Millest räägivad tavalised inimesed, kui neilt küsida soolise ebavõrdsuse kohta?

Feministid arutlevad, kuidas kasvatada õnnelikku ja emotsionaalselt tervet poega.

Väidetavalt kannatavad naised depressiooni käes kaks korda sagedamini kui mehed. Nende seas on hirmuäratav hulk emasid.

Emadepäeva meieisapalve Kädi Kallault, mille illustreeris Kadi Estland.