emadus

Kuidas kajastab emasid Eesti meedia? Näited Marta Kaheksandast hooldusõigusvaidlusteni osutavad sellele, et vajame kaasavamat emaduskeelt.

Eestis on veel sisustamata progressiivne feministlik emaduse manifest ning aktiivne emade kodanikuliikumine.

Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik rääkisid suhtlemisoskusest, emadusest ja maskuliinsusest.

Emaduskohustuse idee rõhutab naiseks ja emaks olemise kokkulangevust.Maris Metsküla uuris lastevabaduse valinud Eesti naistelt, kuidas sellesse suhtuvad.

Eelarvamusi, mida summutada ja millest üle astuda, tuleb ette iga kord, kui lisavajadusega naine otsustab paarisuhtele või sõprusele võimaluse anda. Ja väga tihti tuleb ette valusaid pettumusi.

Kuidas on saanud omavahelisest suhtlemisest, kus üksteist kuulatakse, partneri(te)ga arvestatakse ja luuakse seeläbi usaldus, feministlik probleem?

Lõpetuseks tahan pöörduda kõikide iibepalavikuga kändude poole. Ma tahan näha, et lapsed on teie jaoks pühad, sest mina oma peres seda ei näinud.

Ja mis peamine – ei pea sina mitte ennast süüdi tundma, kui tunned, et oled halb ema.

Kuidas mõjutab lapsevanemaks olemine inimese loomingulisi võimalusi ja kunstnikukarjääri? 

Kui me vaid kõik oleksime hoolsad ja teeksime eetilisi valikuid! See hoiak jätab aga arvesse võtmata suurema pildi: suurkorporatsioonid ja nende keskkonnakahjuliku tegevuse, fakti, et kliimamuutused ja saastatus mõjutavad inimesi erinevalt, olenevalt, kus nad elavad ja millised on nende elutingimused.

Kadi Viik kirjutab, et võrdleb end teiste lapsevanematega ja oma lapsi teiste lastega, kuigi neil pole tegelt viga midagi.

Karin Paulus kirjutab, et sooline palgalõhe on justkui rahvuslikul rukkipõllul varitsev ohtlik kuristik, mis ei lase meie ühiskonnal vaimult suureks sirguda.