inimõigused

Kaheksakümnendad jäid Rootsis meelde kui vägivaldsed aastad rassistide jõulise esilekerkimise tõttu.

Täna avatakse Okupatsioonide muuseumis kunstnik Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu”, mis esindas 2015. aastal Eestit 56. Veneetsia biennaalil.

Milliste kogemustega peavad Eesti LGBTQ inimesed eri valdkondades rinda pistma? Milliseid edasiminekuid ja muutusi on aja jooksul toimunud? 

Küsisime feministliku kultuurifestivali Ladyfest Tallinn tiimi uutelt liikmetelt enne festivali algust kolm kiiret küsimust.

Väljaspool abielu lapsi saavate vanemate arvu kasv on pannud riike parandama abieluga kaasnevaid hüvesid, kuigi efektiivsemad oleksid muud lahendused. 

Teenäitaja aunimetus on Feministeeriumile antud kui poliitilise kliima parandajale ning  inimeste õiguste ja vabaduste eest seisjale. 

Eesti inimeste jaoks on oluline, et kooseluseadust hakataks täies mahus rakendama. Sellega seoses panin kirja mõned argumendid, et aidata veel kahtlevatel riigikogu liikmetel mõista, miks Eestis peab olema ka samast soost paaride peredel võimalus lapsendada.

Helistab sõbranna: “Noh, nüüd on aeg. Hakata kirjutama.” “Ma pean elukaaslasega rääkima,” vastan mina. “Kas tõesti teisiti ei saa? Keegi teine pole nõus?” Ja ise tean, et ei saa. Aeg on rääkida, miks ma vajan kooseluseadust.

Naiste õigus otsustada ja seaduse jõuetus ongi see, mille pärast burkat keelama hakata on lihtsalt mõttetu.

Peaksime toetama liberaalseid ja mõõdukaid islamiusulisi, mitte neid ja moslemiusku tervikuna antagoniseerima, kirjutab Kari Käsper.

Milliseid soovitusi esitasid eksperdid inimõiguste olukorra parandamiseks?

Uskuge palun, teie toetus kooseluseaduse rakendamise poolt ei võta teilt mitte midagi ära. Kuid see võtab ära minu südamelt suure mure ja küsimuse.