Toimetaja soovitab: feministliku majanduse ABC ja Kaisa Ling Thingi palgalõhebluus
Majandusprotsessid mõjutavad fundamentaalselt ühiskonnaelu, soosuhteid, võrdseid õigusi ja kõiki inimesi. Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik soovitab teoseid, mis on ühel või teisel viisil seotud majandusega.
Jayati Ghoshi videoloengud feministlikust majandusest
The Institute for New Economic Thinkingu viieosaline loengusarjas juhatab tunnustatud majandusteadlane, Indiast pärit Jayati Ghosh (kes on ka Eestis käinud ja TalTechis õpetanud) meid läbi feministliku majandusteaduse valdkonna.
Gosh räägib, kuidas naisi globaalselt tööjõuna kasutatakse, kuigi nad ei pruugi töötada formaalselt, ega töö eest tasugi saada, millist ebaproportsionaalset kohanemiskoormust naised kriisisituatsioonides taluma peavad ja milliste summadega naiste tehtav tasustamata hooletöö majandusse panustab. Ghosh ütleb otse, et kehtiv majandussüsteem tugineb just eriti naissoost töötajate kättesaadavusele ja paindlikkusele, hoides naised vaesena, haavatavana ja ületöötatuna ehk võimetuna vastu hakkama. Lisaks probleemi ja selle ulatuse kirjeldamisele läheb Ghosh oma analüüsis ja soovitustes kaugemale naiste kaasamisest otsustusprotsessidesse ja rõhutab, et igasugusel poliitikal, sealhulgas rände-, eelarve-, maksu-, keskkonnapoliitikal on sooline mõju.
Sarjas on viis osa on ja need on saadaval siin.
Katrine Marçali raamat “Leiutades maailma”
Rootsi ajakirjaniku ja kirjaniku Katrine Marçali “Leiutades maailma” on ladusas keeles ja huvitavate juhtumitega ilmestatud sootundlik uurimus majandusest ja innovatsioonist. Marçali seisukoht on see, et pole mõtet naistele öelda, et minge ja tehke nagu mehed teevad. Hüpermaskuliinne majandus- ja töökeskkond ei hakka kunagi ühiskonna huve tervikuna teenima, sest maskuliinsete väärtuste keskel jäävad sellised eluvaldkonnad ja tegevused, kus on palju naisi, harilikult märkamatuks, kuigi need on ühiskonna toimimise seisukohast hädavajalikud.
Peale selle räägib Marçal kliimakriisist kui feministlikust probleemist, arvutitest ja programmeerijatest, keha vormiva aluspesu õmblejatest, kes töötasid NASA heaks, söögitegemisest kui tehnoloogiast ja sellest, kuidas Engels oleks teiste järeldusteni jõudnud, kui ta poleks unustanud oma uurimuse jaoks naissoost tööliste arvamust küsida. Loe ka katkendit raamatust, Kadri Karro tehtud intervjuud autoriga ja Kadri Aaviku arvustust. Raamat on saadaval Feministeeriumi raamatukogus.
Rahva Raamat, 2019
Kaisa Ling Thingi palgalõhebluus “Kuldsete kätega mees”
Kollektiiv Kaisa Ling Thing on loonud Tallinna Ülikooli palgalõhe teadusprojekti jaoks teose uudses žanris – bluusimuusikali ehk bluusikali. Muusikaetenduses on maailm pööratud pahupidi: väärtustatakse õpetajaid, sotsiaalteadlasi, igasugu hoolitsemisega seotud töötajaid ja kunstnikke ehk nende erialade inimesi, kus praeguse seisuga on ülekaalus naised. Nähtust, kus osale tegevusaladele on koondunud ühe soo esindajad, kutsutakse horisontaalseks sooliseks segregeerituseks ja see on üks Eesti suure soolise palgalõhe (15,6% Eesti Statistikameti järgi 21,7% Eurostati järgi) põhjustest. Naiste ülekaaluga erialade palgad on nimelt väiksemad kui nn meeste tegevusaladel.
Kaisa ümberpööratud maailm joonistab oma grotesksuses vaimukalt välja tööalase ebavõrdsuse olemuse. Sellise kujutamise eesmärk ei näi aga üldsegi olevat pakkuda lahendusena matriarhaati, nagu ohustatud valge mees aeg-ajalt kurdab, vaid näidata pila kaudu, et see, kelle käes on võim ja raha, pigistab pahatihti silmad kinni selle koha peal, kus võimu ja raha ei ole.
Vaata palgalõhebluusi siin.
