Toimetaja veerg. Valitsus sai madalal rippuva õunaga vastu pead
Valitsus otsustas loobuda palkade läbipaistvuse direktiivist, põhjendades seda tohutu bürokraatia ja kuludega — mida tegelikult ei ole.
Naised ja teadus. Mis neid lahutab?
Kui mõelda teadusest kui ühiskondlikust protsessist, siis on selge, et teadust loovad valdkonnas töötavad inimesed. Enamik teadlasi on mehed. Naised teaduses on sageli koondunud madalama astme töökohtadele ja seetõttu ei saa nad võrdselt otsustusprotsessides osaleda.
Võrdsuspoliitika osakonna juht Agnes Einman: just praegu on harukordne võimalus teha hüpe võrdsete võimaluste valdkonnas
Ühiskondlik ootus positiivsete muudatuste tegemiseks on suur, leiab jaanuaris võrdsuspoliitika osakonna juhina tööd alustanud Agnes Einman.
Palgalõhe on struktuurne probleem, mida ei vähenda heatahtlikud soovitused naistele palka juurde küsida
Tänavu saame võrdse palga päeva pidada 1. märtsil. Seega on naised pidanud tegema kaks kuud rohkem tööd, et teenida välja meestega võrdne palk.
Kes saab unistada unistuste tööst?
Oleme juba varases nooruses koolitatud uskuma, et professionaalsete eesmärkide seadmine on eduka tuleviku võti ja et unistuste töö on üks tunnustatud unistustest. Sanna Kartau mediteerib töö tähenduse üle ja küsib, kas ühiskond võimaldab unistada ka muust peale töö, mille väärtus paistab olevat eelkõige maksevõimerevolutsioonis.
Väheräägitud lähisuhtevägivalla liik: majanduslik vägivald
Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks.
Toimetaja soovitab: feministliku majanduse ABC ja Kaisa Ling Thingi palgalõhebluus
Majandusprotsessid mõjutavad fundamentaalselt ühiskonnaelu, soosuhteid, võrdseid õigusi ja kõiki inimesi. Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik soovitab teoseid, mis on ühel või teisel viisil seotud majandusega.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: meie ühiskond on teinud meist kõigist feministi
Feministeerium uuris Signe Riisalolt, millised on uue ministri plaanid soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ja mida feministiks olemine tema jaoks tähendab.
Detsember: aeg muutuda koguduseks
Kirjutasime Eesti inimõiguste olukorra variraportis naiste õiguste olukorrast. Toome välja mõned teemad, mis meie arvates tähelepanu vajavad.
Naised peavad Eestis meestega sama palga väljateenimiseks tegema ligi kolm kuud aastas rohkem tööd
Tallinna Ülikooli sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu jagavad palgalõhe põhjuseid selgitava uuringu esimesi tulemusi.
Palgalõhe rahvuslikul rukkipõllul
Karin Paulus kirjutab, et sooline palgalõhe on justkui rahvuslikul rukkipõllul varitsev ohtlik kuristik, mis ei lase meie ühiskonnal vaimult suureks sirguda.
Mida need naised veel tahavad?*
Kristi Saare kirjutab, et Eesti on uhke selle üle, et oleme digitaalselt hästi arenenud riik ja küsib miks ei võiks me olla ka sotsiaalselt arenenud riik?