5 näidet, kuidas kliimamuutused ja feminism on seotud

Illustratsioon: Kimberlie Clinthorne-Wong / Fine Acts

Kliimamuutuste tagajärjed mõjutavad naisi rohkem kui mehi. Kui aga anda võimalus, mängivad naised lahenduste leidmisel tähtsat rolli. 

Kas teadsite, et naistel on suurem tõenäosus looduskatastroofides surma saada kui meestel? See on vaid üks viisidest, kuidas naised otseselt kliimamuutuste ja keskkonnamõjude all kannatavad. ÜRO andmetel on näiteks 80% kliimamuutuste tõttu ümber paigutatutest naised. Naiste ja kliimamuutuste vahelistest seostest on aga endiselt liiga vähe räägitud. Allpool toome välja viis põhjust, miks nendesse seostesse süvenema peaks.

1. Naised kahjustavad keskkonda vähem, kuid teevad kliimamuutuste ärahoidmiseks rohkem

Üldiselt on naiste keskkonnamõju väiksem – naiste osa kliimasoojenemise ja selle tagajärgede tekkesse on napim kui meestel. OECD riikides on naised meestest suurema tõenäosusega jätkusuutlikud tarbijad, sorteerivad prügi ja teevad energiasäästlikke valikuid. Yale’i ülikooli uurijate arvates on naiste ja meeste käitumise erinevuse põhjused mitmesugused, sealhulgas see, mil moel on eri sood sotsialiseeritud ja sellest tulenevad erinevad väärtussüsteemid (näiteks altruism, kaastunne), riskitaju ning feministlikud tõekspidamised, seejuures võrdõiguslikkuse, õigluse ja sotsiaalse õigluse väärtustamine.  

Naised on jätkusuutlikkusest tõesti rohkem huvitatud. Aga miks? Enamik kliimastreike on detsentraliseeritud ja organiseeritud rohujuure tasandil – ja naistele sobib see. Puuduvad aastakümneid toiminud struktuurid, mis takistavad naistel initsiatiivi näitamast. Pühendunud naised saavad oma energia suunata sisulistele küsimustele selle asemel, et võidelda õiguse eest otsuste tegemises üldse kaasa rääkida.    

Vaatame kasvõi praeguste liikumiste naissoost eestvedajaid. Greta Thunberg on eriliselt oluline eeskuju, kuid nagu näeme teiste riikide näitel, ei ole ta ainus FFF [Fridays for Future – toim.] liikumise juhtfiguur: Saksamaal on Luisa Neubauer liikumise kõige silmapaistvam liige, kuid Anna Taylor Suurbritanniast, Anouna de Wever Madalmaadest ning Kristin Siil ja Kertu Birgit Anton Eestist on samuti väga tuntud näod. Naissoost eestvedajad inspireerivad ka teisi tüdrukuid ja naisi oma arvamust avaldama, mis toobki kaasa tüdrukute ja naiste suurema osakaalu taolistel demonstratsioonidel.

2. Kliimamuutused ja nende tagajärjed mõjutavad naisi rohkem kui mehi

Kummaline – ning samal ajal väga kurb ja ebaõiglane –, et isegi kui naised panustavad kliimamuutustesse vähem ja teevad muutuste ärahoidmiseks rohkem, näitavad uuringud, et kliimamuutused mõjutavad suurema tõenäosusega naisi kui mehi. Kliimamuutuste tagajärgede all kannatavad iseäranis naised madala sissetulekuga riikides. Kultuuriline tööjaotus, mis jagab tööülesanded sugude kaupa, jätab rasked majapidamistööd traditsiooniliselt naiste ja tüdrukute kanda. Oma traditsiooniliste majapidamis- ja hoolekandeülesannete tõttu, nagu küttepuude korjamine ja vee toomine, sõltuvad naised ja tüdrukud oma töös ja ülesannetes väga palju loodusest. Vaestes riikides vastutavad naised tihti ka põllutöö eest. Kuna metsad on maha raiutud ning põuad pikendavad jalgsi läbitavat maad lähima veeallikani, peavad naised neile ülesannetele üha rohkem aega ja jõudu kulutama. Mehed lahkuvad tihti maapiirkondadest, et linnas tööd leida, naised jäävad maha ning toimub nn kohustuste feminiseerumine. Naised peavad kogukonnas veelgi rohkem hoolekandeülesandeid üle võtma ning neid loetakse isiklikult vastutavaks, kui saak on kesine. See omakorda võib viia ka naistevastase vägivallani.

3. Kliimamuutuste tõttu on naistel suurem risk haigestuda ning langeda vägivalla ja seksuaalvägivalla ohvriks

Kliimamuutustega võimendub üleilmne ränne. Kaotades sissetuleku, on inimesed sunnitud oma kodudest lahkuma; iseäranis juhtub see pärast looduskatastroofe. Erinevalt meestest on naised koduga rohkem seotud: nad peavad hoolitsema laste ja suguvõsa eest ning ei saa kodust lahkuda nii kiiresti kui mehed. Tihti on naistel ka vähem sotsiaalmajanduslikku kapitali, mis samuti takistab ümberasumist. Peale selle on looduskatastroofide ja põgenemise ajal naiste seksuaalse kuritarvitamise risk suurem. Mitmetes ühiskondades puutuvad naised kokku ka ühiskondlike piirangutega, mis muudavad põgenemise võimatuks. Näiteks ei ole naisi õpetatud ujuma või on abi otsimine keeruline. Looduskatastroofide ajal üles seatud erakorralised varjupaigad on ülerahvastatud ning see võib kaasa tuua füüsilise kontakti, mida ei peeta naistele sobivaks. Selle ärahoidmiseks eelistavad mõned naised jääda koju, kus nad on loodusjõudude vastu kaitsetud. Lisaks suurendavad looduskatastroofijärgsed halvad hügieenitingimused ja saastunud vesi haiguste tõenäosust. See omakorda suurendab naiste hoolekandekoormat, kuna nad peavad põetama haigeid pereliikmeid. Samuti on naistel, kes sellistes oludes sünnitavad, suurem tõenäosus sünnitusel surra.

4. Paljud mehed lõikavad kasu tööstusharudest, mis kiirendavad kliimamuutuseid, ning ei soovi oma harjumusi muuta

Naised, põliselanikud ja teised sotsiaalselt marginaliseeritud rühmad, näiteks LGBT+ gruppi kuuluvad inimesed, kannatavad juba praegu üle terve maailma struktuurse ebavõrdsuse all. Kuna kliimamuutused suurendavad sotsiaalseid lõhesid ja ebavõrdsust nii Lääne riikides kui ka vaestes riikides, on need grupid esimesed, kes negatiivset arengut tajuvad ja vahetult kogevad. Neil on tavaliselt vähem raha ja sidemeid, et oma huvide eest seista, või seavad nad ennast seda teha püüdes ohtu. Kuna haavatavate gruppide vajadustega arvestatakse vähem, teevad kliimamuutustega kaasnevad ühiskonnamuutused nende olukorra veelgi keerulisemaks. Keskkonnaliikumistes vaidlustatakse ka patriarhaalseid privileege ning see võib selgitada, miks kliimamuutuste tõttu kannatavad grupid on keskkonna- ja sotsiaalse õigluse liikumistes aktiivsemad. 

Privilegeeritud mehed või tööstusharud lõikavad kasu ühiskonnas juurdunud struktuuridest ning nii ei ole nad valmis oma harjumusi muutma või oma eelisseisundist loobuma – ja miks nad peaksidki? Sotsiaalsete struktuuride tõttu kipub meestel olema rohkem raha, et kliimasoojenemisest tingitud muutustega kohanemiseks kolida või osta tehnikat, mis nende igapäevaelu kergendab. Naised ja teised marginaliseeritud grupid sõltuvad aga rohkem loodusest ning neil on vähem majanduslikke ressursse. Tavadest ja süsteemidest, mille radikaalne kliimakaitse kahtluse alla seab, lõikavad suurema tõenäosusega kasu mehed. Kui me tõesti tahame piisavalt kiiresti globaalsele soojenemisele piiri panna, peame me emissiooni vähendama võimalikult palju – ja seda tegema nii kiiresti kui võimalik ja nii õiglaselt kui võimalik. Selleks tuleb meil lõpetada kivisöe, gaasi ja nafta tootmine. See aga mõjutab eelkõige neid poliitika- ja tööstusvaldkondi, mida domineerivad mehed ja mis saavad kasu status quo’st. Nii et pole ime, et keskkonnaliikumisi juhivad ja nendega liituvad innukamalt naised ja tüdrukud ning osal meestest on keeruline kliimaaktivismiga kaasa tulla.

5. Kliimamuutuste süvenedes võivad naiste õigused halveneda

Kuigi naiste õigused on ohustatud, ei ole naised ainsad, kes kannatavad – kliimamuutused mõjutavad ühiskonda tervikuna. Nagu mainitud, sõltuvad naised rohkem loodusest ja on tihedamini hooldaja rollis; ometi kannatavad nad kõige rohkem kliimamuutuste vahetute tagajärgede all. Muutuvad struktuurid ja suurenev ränne paneb naised veelgi rohkem haavatavasse positsiooni. See suurendab soolist ebavõrdsust üle terve maailma, kuid eriti globaalses lõunas, kus see takistab veel arengujärgus liikumisi naiste ja teiste vähemuste õiguste eest. „Kui soovite jagu saada kliimamuutusest, peate võitlema ebaõigluse iga vormi vastu – see hõlmab ka kapitalistlikku ja patriarhaalset süsteemi,“ nendib Isadora Cardoso vabaühendusest genderCC.

Naised kui muutuste juhid

Hea uudis on see, et naised, nagu ka põlisrahvad ja teised marginaliseeritud vähemused, saavad kliimamuutuse mõjudega tegelemisel ja nende vastu võitlemisel palju kaasa aidata. ÜRO WomenWatch sedastab, et naistel on tihti tugev teadmiste kogum ja eksperditeadmised, mida saab kasutada strateegiate väljatöötamisel kliimamuutuse leevendamiseks, katastroofide vähendamiseks ja muutustega kohanemiseks. Naiste roll looduse andide ja majapidamisressursside korraldajatena annab naistele juhtiva positsiooni, et panustada toimetulekustrateegiatesse, mis on kohandatud muutuvate keskkonnaoludega.

Naised peavad olema võrdselt esindatud riiklikes ja rahvusvahelise tasandi institutsioonides otsustavatel positsioonidel, et kliimapoliitikasse oma vaatenurga ja väärtuslike eksperditeadmistega panustada; seda nii esindajate kaudu valitsusdelegatsioonides kui ka naiste õigustega tegelevate organisatsioonide kaudu.

Feminism, mida me siin kirjutises mõistame kui protsessi, mis võimestab naisi, et nad oleksid meestega üheväärsed, ei paranda mitte ainult naiste, vaid ka meeste elu, ning ühiskonda tervikuna. Kui räägime globaalse soojenemise lahendustest, siis kehtib sama: mitte ainult naised ei lõikaks sellest kasu, vaid me kõik. „Kui poliitika kujundamisel pöörataks seoses kliimamuutustega rohkem tähelepanu naiste vajadustele, leitaks rohkem jätkusuutlikke lahendusi nii meestele kui ka naistele,“ tähendab Euroopa Parlament.

Siiski, palju tööd seisab veel ees. Nagu kuulutas Gambia Extinction Rebellion’i aktivist: „Me ei saa olla edukad, kui pooled meist on alla surutud!“

Tõlkinud Kristi Oberg

Kirjandus

Ballew, Matthew et al. 2018: Gender Differences in Public Understanding of Climate Change. URL: https://climatecommunication.yale.edu/publications/gender-differences-in-public-understanding-of-climate-change/; 07.10.2020.

Cwienk, Jeanette (Deutsche Welle) 2020: Klimawandel und Umweltzerstörung fördern Gewalt gegen Frauen. URL: https://www.dw.com/de/klimawandel-gewalt-frauen-sexuelle-ausbeutung-iucn/a-52282259; 07.10.2020.

European Institute for Gender Equality (EIGE) n/a: Environment and climate change. URL: https://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/policy-areas/environment-and-climate-change; 05.10.2020.

Europäisches Parlament 2017: Klimawandel und Gender. URL: https://www.europarl.europa.eu/news/de/headlines/society/20171201STO89304/klimawandel-und-gender; 05.10.2020.

Extinction Rebellion Gambia [xrgambia] (26.09.2020): “It was without hesitation that we stood out to show solidarity in this exceptional demonstration…” [Post]. Instagram. URL: https://www.instagram.com/p/CFkwgSjnJmY/?utm_source=ig_web_copy_link; 05.10.2020.

genderCC (women for climate justice) 2007: Gender and Climate Change Network – Women for Climate Justice Position Paper. UNFCCC COP 13, Bali, Indonesia, Dec 2007. URL: https://gendercc.net/fileadmin/inhalte/dokumente/6_UNFCCC/gender_cc_financing_positionpaper_bali_final.pdf; 05.10.2020.

Halser, Marlene (Vice Magazine) 2019: Klimaprotest: Warum engagieren sich vor allem junge Frauen? URL: https://www.vice.com/de/article/kzmv9w/klimaprotest-warum-engagieren-sich-vor-allem-junge-frauen-fridays-for-future-ende-gelande. 07.10.2020.

Halton, Mary (BBC News) 2018: Climate change ‘impacts women more than men’. URL: https://www.bbc.com/news/science-environment-43294221; 05.10.2020.

UN WomenWatch 2009: Fact Sheet. Women, Gender Equality and Climate Change. URL: https://www.un.org/womenwatch/feature/climate_change/downloads/Women_and_Climate_Change_Factsheet.pdf; 05.10.2020.

World Health Organization (WHO) 2014: Gender, Climate Change and Health. URL: https://www.who.int/globalchange/GenderClimateChangeHealthfinal.pdf?ua=1; 09.10.2020.

 

6
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Hoia end meie tegemistega kursis

Feministeeriumi uudiskiri ilmub iga kuu alguses. Loe eelmisi uudiskirju siit.

Ostukorv
  • Ostukorvis pole tooteid.