Vabalt vanaks
Kui ma kunagi välismaal elades Erasmuse tudengitega elukohta jagasin, hakkasime korterikaaslase sünnipäeval vanusest rääkima. Ta sai 23 ja arvas, et nüüd on küll noorus läbi. Kui ma teatasin, et ma saan sel aastal 33, ei näinud ta esmalt suutvat uskuda, et sellises vanuses inimene üleüldse olemas on, ja siis, et temaga juba pool aastat on sama katusealust jagatud. Ju ma ei vastanud ootusele, milline üks kolmekümnendates naine olla saab.
Tundub, et vanusest pole naiste puhul endiselt ilus rääkida. Kaudselt näivad seda väljendavat ütlused nagu “Vanus on vaid number!” ja “Ta on nii nooruslik”. Mida need üleüldse peaks tähendama? Kas seda, et inimesel on juba vanust küllaga, aga ta veel üritab? Vanusega seostub nii palju negatiivset, et me isegi ei kasuta sõna “vana”, vaid peitume eufemismide taha nagu küps, elujõuline, hingelt noor. Sest kes ikka tahab vana olla?
Inimene peaks nagu end tundma noorena vähemalt seni, kuni ta saab 50 või 60. Kui naine ütleb iseenda kohta vana, mõistetakse seda nii, et küllap ta ei saa enam elust huvitatud olla. Seda muidugi soosib ka ümbritsev keskkond, kus naine vananedes järjest nähtamatumaks muutub. Nagu Kärt Hellermaa oma 60. juubeli essees nentis, kutsub nähtamatus esile ebakindluse ja ebakindlus nähtamatuse.*
Inspiratsiooni: Eileen Myles on töölisklassi perest pärit punkpoeet, kes on palju kirjutanud naistevahelisest armastusest. Video vaatamiseks klõpsa pildile
Paljudele seostuvad vanusega kaasnevad probleemid vaesuse, üksinduse ja hüljatusega. Olen rääkinud partneri leidmisest mõne sõbra üksi elava emaga, ja kõik nad väljendasid üht. Nad sooviksid leida kaaslast ja käia kohtingutel ehk juhtida oma elu aktiivselt, aga pelgavad teha isegi esimest sammu. Kostus arvamus, et partnerit leida näib pea võimatu, nii et tundub ületamatu piin seda isegi üritada.
Ühest küljest saab ju olukorda seletada demograafiliste näitajatega – teatud east alates ongi rahvastikukõver naiste poole kaldu, sest meeste eluiga on tunduvalt lühem. Samuti on naistel ilmselt keeruline leida meessoost kaaslast, kellega igav ei hakka ja kellega väärtused ühtiks – naised on ju keskmiselt haritumad ja tolerantsemad kui mehed. Aga osa on siin ka lausa aabitsalikel stereotüüpidel – hallipäist meest peetakse ihaldusväärseks, seksikaks, targaks, elunäinuks, aga samaealiste naissoost inimeste kohta kehtivad pigem negatiivsed omadused.
Millest on kahju. Vanemad naised on oma välimusega rohkem sinapeal kui nende nooremad sookaaslased, samuti näitavad uuringud, et nad saavad lähedastest füüsilistest suhetest rohkem naudingut. Muidugi, kui neil on kedagi, kellega seda jagada. Elukogemusega käib paratamatult kaasas see, et on olnud aega teada saada, mis meeldib ja mis mitte ning oma tahtmistes kindlust leida. See on asi, millest ka nooremad näivad teadlikud olevat, kuid milles vilumus saavutatakse praktikas ehk aastatega.
Inspiratsiooni: Fran Lebowitzil on arvamus iga asja kohta. Peale selle on ta kohutavalt naljakas. Video vaatamiseks klõpsa pildile
Vanemate inimeste kogemused, eriti naiste, on tänapäeva kultuuris summutatud. Nende keha ja seksuaalelu teema on endiselt tugev tabu – see on kas täielikult kunstist ja meedia representatsioonist välja jäetud või seda peetakse ebameeldivaks, häbiväärseks. Pole ime, et vanemad naised tunnevad piinlikkust ja jäävad varju. Kuni hoitakse kinni arusaamast, et koos menopausi saabumisega on kõik läbi ja keelatud ning edasi kulgeb vaid kurblikhall tädielu, ei ole oodata ka suhtumiste paranemist.
Kui ma oma ema vaatan, siis ma näen, et tal on keskealisena esimest korda elus hea suhe, toetav partner ehk on saabunud aeg, kus ta ei ole kolmest lapsest ja kahest töökohast kurnatud. Ta peamine roll ei ole laste kasvatamine ehk see, mida üleminekuühiskond 80ndate lõpus ja 90ndate alguses kõige enam pealesunnitud normaalsusena näha tahtis ja millega käisid kaasas eelkõige naiste õlgadele langevad kohustused. Tal on nüüd raha käia reisimas, aega puhata, tal on oma väljakujunenud eelistused ja töö, mis talle sobib.
Uuringud näitavad ka, et vanemad inimesed on rohkem rahul oma eluga ja keskenduvad sellele, mis neil on, mitte sellele, mida nad on oma ea tõttu kaotanud, ühesõnaga nad tegelevad rohkem nende asjadega, mis neile rõõmu toovad.
Inspiratsiooni: Marju Lepajõe, kelle ettepanekuid oma stiili leidmiseks arutasid 2015. aastal peaministrikandidaadid. Video vaatamiseks klõpsa pildile
Kaamerasilm ei taha harilikult püüda ju vanemat naist, teda peegeldada ja ta vastu huvi tunda. Vanemast naisest mööda vaatamine on iseenesestmõistetavus. Kui ma vaatan Heli pilte (lugu on ilmunud ka kataloogis “Heli riided”. Toim), siis mulle tundub, et see on osa suuremast projektist, mille eesmärk on öelda, et kui sa oled keskealine naine, siis sa oled oluline. Ma loodan, et see kataloog aitab tekitada diskussiooni, mis räägib naiste vananemisest ausalt, ilma paanika ja keskendumiseta üksnes kuumahoogudele ja sellele, kuidas noorem välja näha.
Ma tahaks, et kaoks arvamus, et vanusega muutub inimene tuhmiks. Et vana naine muutub väikeseks olendiks, kellele pakub suurimat rõõmu see, kui ta saab vaikselt kellelegi teisele kasulik olla ja nähtamatusse vajuda. Ma tahaks, et meedia kuulaks vanemaid naisi ja portreteeriks neid adekvaatselt, mitte naisteajakirjade “Mida 50ndates naised kandma peaksid” õpetava doktriini kaudu. Ma tahaks, et vanemad naised teaksid, et nad võivad välja näha ja olla nagu nad tahavad, ja et teadvustataks, et see on kõigi puhul erinev. Ja ma loodan, et esitamisele kuuluks vanemate naiste kogemuste ampluaa, mitte ainult selline vananemine, mis kulgeb ilma vananemismärkideta, ning et näitamist väärt ei oleks ainult domineerivad naiselikkused ehk siis üksnes heas vormis, trendika ja ilma suuremate tervisemuredeta naised, teisisõnu need, kes on suutnud “peatada aja”.
Ma tahan, et vanemad naised saaksid aru, kui suureks eeskujuks nad on. Samuti soovin, et neil oleks võimalus ignoreerida kõiki väliseid tegureid ja alati järgida oma sisetarkust.
* Hellerma, Kärt 2018. Minu põlvkonna naised. – Looming 6, 2018
Artikkel on avaldatud ka moekataloogis “Heli riided”. Kataloogi saab osta ja selle kohta rohkem infot siit. Müügil on see ka raamatupoodides Puänt ja Lugemik.
