Vene toimetus soovitab: tükike rääkimata ajalugu, hea ja kurja bioloogia ja bluusifeminism

Feministeeriumi uuenenud venekeelne toimetus koosseisus Jana Levitina ja Julia Tisler on tööle asunud ja kõigepealt jagavad nad oma septembrikuu plaane. Võib-olla kulub mõni soovitus sullegi ära?

Julia: kvaliteetaeg iseendale, film ja raamat

Septembris on mul kavas minna äsja avatud Ikea poodi, et osta triikimislaud, uus pleed ja vannitoavaip. Sügisel on väga ebameeldiv palja jalaga kahhelplaatidele astuda. Minul on september olnud juba kooliajast seotud kuiva töö ja õpingutega. Nii saab see poeskäik sõna otseses mõttes hoolitsuseks iseenda eest: mulle meeldib oma aju lõdvestada, silmitsedes rõivaid, kosmeetikat, kodukaupu. Ja muidugi tahaksin väga tegeleda tavaliste septembrinaudingutega: jalutada metsas, istuda rõdul teetassi ja apelsinidega, lugeda raamatuid, minna õhtuti kinno.

Pilt: Joanna Kosinska / Unsplash

Eufrosinia Kersnovskaja ja „Gulagi koomiks“

Üks selle suve parimaid dokumentaalfilme ilmus Youtube’i venekeelsesse kanalisse Toimetus (Редакция) augustis. See on vähetuntud lugu kirjanikust, kunstnikust ja mõisaprouast Eufrosinia Kersnovskajast, kes esitas väljakutse Stalini repressioonimasinale, ning mitte lihtsalt ei jätnud meile oma meenutusi, vaid koostas ka unikaalse joonistuste arhiivi, mida Toimetus nimetas „Gulagi koomiksiks“. „Peale õuduse on selles palju sarkastilist, naljakat ja, kui kummaline see ka ei ole, elujaatavat,“ kirjutavad filmi loojad.

Selle loo autori arvates on see ideaalne töö, ajakirjanduslik võit. Filmitegijatel õnnestus leida jõuline, mahlakas ja väga filmilik lugu, mis oli paljude aastate vältel teada ainult asjatundjatele. Niisuguste filmide eest antakse preemiaid. Muide, selle töö autorid jäävad pigem teenitud autasudest ilma, sest Venemaa praegustele võimudele on selline temaatika ilmselt ainult pinnuks silmas. Läänes aga on kõik venelik nüüd tabuks kuulutatud.

Eufrosinia Kersnovskaja oli mõisaproua Bessaraabias (nüüd on see osa Moldovast ja Ukrainast). Nõukogude võimu tuleku tagajärjel sattus ta pagendusse, eriasundusse metsalangetustöödele. Puutudes kokku õuduste ja kisendava ebaõiglusega, otsustas ta põgeneda. Käis läbi sadu kilomeetreid, kuni uuesti vangi langes. Tal õnnestus imekombel vältida surmanuhtlust. Läks vabatahtlikult kaevandustesse, kust mehedki eluga ei pääsenud, töötas meditsiiniõena ja mõtles koguni kahel korral enesetapule. Ent alati päästis teda armastus ilu, elu ja looduse vastu, uskumatu tahtejõud ja õiglustunne.

Selle alistumatu naise lugu on imepärane ja samal ajal kurb: miks ei võinud ta evakueeruda, kui selleks oli võimalus? Miks ta ei alistunud, kui kõik teised seda tegid? Miks keeldus ta paremast elust, kui seda pakuti? Filmi loojad otsivad neile küsimustele vastuseid, uurides ühtaegu Nõukogude Liidu ajaloo veriseid lehekülgi, millest on juba kirjutatud rohkesti raamatuid, tehtud palju filme, kuid enamasti mehe pilgu läbi. Selle kohta, kuidas neil ränkadel aegadel elasid naised, Gulagi naisvangide kohta, on informatsiooni märksa vähem. Seepärast ongi Eufrosinia koomiksid tõeline pärl.

Sapolsky ning hea ja kurja bioloogia

Kahjuks on Eufrosinia lugu paljuski aktuaalne ka meie päevil: range režiimiga riigid, kurjus ja ebaõiglus ei ole kuhugi kadunud. Oleme poole aasta jooksul näinud nii palju lugusid enneolematust julmusest, et tekib põhjendatud küsimus: inimesed, mis teiega lahti on?! Kahjuks pole midagi uut siin päikese all. Aga selle asemel, et lõputult kommentaariumides vaielda ja üritada teisi veenda selles, et, kurat võtaks, nii ju ei tohi, loen ma ikka ja jälle bioloogia-, neuroloogia- ja neurokirurgiaprofessori Robert Sapolsky raamatut „Käitumisest: inimloomuse paremate ja halvemate külgede bioloogilised alused“ (ingl „Behave: The Biology of Humans at Our Best and Worst“).

Minu kui teadusajakirjaniku jaoks (kutsun kõiki portaali Наука!) on väga tähtis saada selgust nähtuse olemuses ja mõista, mis siis ikkagi toimub nendega, kes lubavad endale selliseid metsikusi, ja kas ei ole olemas riski sattuda äkki niisuguste inimeste hulka … või muutuda niisuguseks inimeseks. On ju meist igaühel varuks mingi inetu lugu, kui me oleme käitunud ebaõiglaselt või isegi julmalt, ja pärast kahetsenud. Või ei kahetse siiani, arvates, et meid „sunniti“, „survestati“ või et „olukord nõudis niisugust käitumist“. Minu arvates on Sapolsky raamat kasulik selle poolest, et hakkad äkki mõistma: mitte nemad ei ole ebaõiglased ja julmad. Inimene ongi olemuselt selline – ja sina samuti. Ainus erinevus on see, et mina istun kodus oma mugaval rõdul, aga nemad üritavad sõjas ellu jääda. Aga mina olen veendunud, et teadlikkus, treenitud aju ja enesekontroll on need peamised tingimused, mis aitavad agressiooni maha suruda ja hoida käitumist kontrolli all isegi äärmuslikes olukordades. Kui olen ette hoiatatud, siis järelikult olen ka relvastatud.

Sapolsky suurepärane loengukursus Stanfordi ülikoolist on tasuta vaatamiseks Youtube’is inglise keeles ja samuti venekeelse tõlkega.

Jana: Fringe’i festival ja bluusifeminist Kaisa Ling

18. septembrini toimub Tallinnas avatud juurdepääsuga kunstifestival Tallinn Fringe. Nii, nagu emafestival Edinburgh Fringe, toob Tallinna festival kokku eri valdkondade artistid – püstijalakoomikutest ja džässmuusikutest burleskitantsijate ja bluusifeministideni. Fringe’i formaadi eripära seisneb selles, et lavale võib astuda igaüks: staaž, populaarsus, staatus, sugu, rass ja muud tegurid artistide valikut ei mõjuta. Ainus kriteerium on soov esineda. See tähendab, et Tallinn Fringe pakub peale selle, et vähem tuntud artistid leiavad vaatajaskonna, ka publikule koha avastada enda jaoks midagi uut.

Pilt: Tallinn Fringe Festival

Üritused toimuvad peamiselt inglise ja eesti keeles, kuid mõningad etteasted keeleoskust ei nõua, asetades rõhu žesti- ja kehakeelele või muusikale. Tahaksin eriti märkida, et inglise keele valdajatele on tähelepanuväärne etteaste The Feminist’s Handbook for Eastern Europe – Kaisa Ling Thing esineb feministliku bluusi kavaga postsovetliku elu motiividel. Samuti näeb 7. septembril naiste püstijalakoomikat baaris Miks Mitte?.

Pilt Tallinn Fringe Festival