Võrdsed õigused ehk miks kooseluseadusest ei piisa
Caroline Hubsch kirjutab, et aastal 2023 aitaks LGBT inimeste õigusi sisuliselt edasi ainult abieluvõrdsus, mitte kooseluseaduse rakendusaktid, mis oleks lihtsalt seitse aastat kestnud mõnitamise lõpetamine.
Aasta on 2023 ja taas arutleme abieluvõrdsuse üle. Selle teemaga kaasnevad aina samad küsimused. Klassikalisest „Kas kooseluseadusest ei piisa?“ kuni absurdsema mõteluseni „Kas võin siis oma televiisoriga abielluda?“.
Esimese küsimuse vastus on tegelikult väga lihtne: kooseluseadus, kas rakendusaktidega või ilma, on jätkuvalt mõeldud kõigile – abielu aga ei ole. Juba selles seisneb ebavõrdne kohtlemine seaduse ees. Lisaks on mõlemal tehingul nii sisulised kui ka juriidilised erinevused, mille puhul abielupaaridest peredele on tagatud rohkem õigusi (kooseluseaduse rakendusaktide puudumise tõttu ei ole võimalik pregu öelda, millised need täpsed erinevused on).
Ühe sagedase korduma kippuva küsimuse „Kas meil ei ole olulisemaid probleeme?“ eesmärk on eelkõige polariseerida. Sellisest teemapüstitusest saavad peamiselt kasu konservatiivsed parempoolsed, kahju teeb see aga LGBT inimestele, kes jälle debati keskpunkti satuvad. Vähemuste enda huvides ärakasutamine on levinud poliitiline taktika ja selle tulemusena jõutaksegi Eestis praegu valitseva olukorrani: liigse arglikkuse tõttu pakutakse lahendust, mis lõppkokkuvõttes ei rahulda mitte kedagi. Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega saavad liberaalsemad erakonnad väita, et midagigi sai tehtud ja konservatiivid jäävad vihaseks, sest midagi tehti. Siin ei ole selget võitjat, kuid selgeteks kaotajateks on LGBT inimesed, kes peavad taaskord leppima sellega, et riik kohtleb meid nagu teise klassi inimesi.
Viimase küsimuse juurde tagasi tulles. Minu kodumaal Saksamaal arutleti veel mõned aastad tagasi samade teemade üle, kuni aastal 2017 võeti vastu abieluvõrdsus. Maailm ei lõppenud, oma kodumasinatega keegi abielu sõlmida ei saanud. Abielu jäi kahe täiskasvanud isiku vaheliseks juriidiliseks tehinguks. Elu läks edasi, just nagu ka teistes riikides, mis on abieluvõrdsuse vastu võtnud.
Eestis võeti kooseluseadus vastu 2016. aastal. Sellest ajast saadik ei ole poliitiliselt eriti midagi LGBT inimeste kaitseks tehtud. Rakendusaktid ei ole mingi kingitus LGBT kogukonnale, mille eest peaks eriliselt tänulik olema. See on lihtsalt seitse aastat kestnud mõnitamise lõpetamine. Sisuline edasiminek oleks abieluvõrdsus.
2019. aastal alanud EKREIKE valitsuse ajal nägime abielureferendumi plaanide näitel, kui kiire ja lihtne on Eestis vähemuste õiguseid piirata. Tuleval koalitsioonil on nüüd võimalus olukorda parandada, võrdsete õiguste eest seista ja see samm lõpuks ära teha. Teist võimalust ei pruugi tulla.
Aasta on 2023 – abieluvõrdsus on ainus õige variant.
