Pätt püünele, lipp hambusse

Eesti Ekspressi tellijatele on käima lükatud kampaania, mille võitja saab põnevusreisi Floridasse. Välireklaamil on Imre Araka nägu ja seda saatmas tekst: „On inimesi, kellega sa ei tihka kohtuda. Sa ei peagi. Me teeme seda sinu eest.“ Reklaami allservas seisab: „Eesti Ekspress nr. 1349 intervjueeris endist allilmaliidrit“. Kummaline sõnavalik, üllatav reklaaminägu, huvitav ajastus – kas te ei leia?
Loe edasi “Pätt püünele, lipp hambusse”

Harju(ta)mise aeg

Kersti Kaljulaidi saamine Eesti presidendiks – olenemata sellest, mida keegi tema poliitilisest taustast või ametisse valimise käigust arvab – on kindlasti märgiline sündmus Eesti ajaloos. Nüüdsest on naisriigipea Eestis muutunud võimalikkusest aktuaalsuseks ning kindlasti aitab see kaasa soolise võrdõiguslikkuse edenemisele. See pole aga lõplik aste. Loe edasi “Harju(ta)mise aeg”

Vastulause Lauri Pedaja arvamusele SOS-pillidest

Oleme Lauri Pedajaga nõus selles, et naise keha on püha. Iga keha on püha, ükskõik, mis soo esindajaga on tegu. Igal inimesel peab olema õigus ise otsustada, mis on tema keha jaoks parim, kui ta sellega kedagi teist ei kahjusta. Samuti oleme nõus sellega, et kondoomide kasutamine on hea, kuna kondoomid on ainus vahend, mis aitab lisaks soovimatu raseduse vältimisele ennetada sugulisel teel levivaid nakkusi (sh HIV). Loe edasi “Vastulause Lauri Pedaja arvamusele SOS-pillidest”

3 kiiret küsimust: Mari-Liis Lill

Laupäeval, 16.04, korraldavad Vaal galerii ja Feministeerium näituse “Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!” kuraatorituuri. Näitusega astutakse dialoogi naisteajakirjadega, sest ootusi, piiranguid ja eeskujusid naistele loob suuresti meedia. Feministeerium esitas kolm küsimust Mari-Liis Lillele, kes on näitusel esindatud videoteosega, mis sammhaaval demonteerib glamuurse esikaanepildi. Loe edasi “3 kiiret küsimust: Mari-Liis Lill”

#Erandkorrasmehed mitmekesisuse päevaks

Märtsis andis vastutustundlikele äritavadele pühendunud ÜRO organisatsioon lubaduse, et ei osale enam mitte kunagi ainult meesesinejatest koosnevatel aruteludel. ÜRO Global Compacti tegevjuht Lise Kingo teatas, et organisatsiooni 80 töötajat ei tee kaasa ega korralda enam arutelusid, milles osalevad ainult mehed ning soovitas eesmärgiga ühineda ka oma 8500 liikmesorganisatsioonil, kirjutab Huffington Post. Loe edasi “#Erandkorrasmehed mitmekesisuse päevaks”

“Kõige (reklaami)mahukam naisteajakiri Eestis”

Kõige mahukam naisteajakiri Eestis“, Buduaar, on kaanest kaaneni 316 lehekülge. Lugejale oluline info on ilmselt see, et kogumahust 148 lehekülge ehk 47% ajakirja kriitpaberist on üpris otsene reklaam. Teate küll – need läikivad-glamuursed pildid, mis panevad sind oma kehas ja elus tundma (enamasti) erakordselt kehvasti, sest ilustandardid on aetud jaburalt ebarealistlikeks. Loe edasi ““Kõige (reklaami)mahukam naisteajakiri Eestis””

Tõelised Teised ja teised argiabsurdsused

Vestlesin unisel pühapäeval lavastuse “Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” tegijatega: idee algataja ja lavastaja Tiina Söödi, lavakujundaja ja visuaaltehnik Mai Söödi ning tekstiseadja Aet Kuusikuga. Kolmik on protsessi algusest saati tihedalt koostööd teinud: lavastusprotsessis, visuaali loomisel ja tekstide kokku sobitamisel on kõigil võrdselt sõna. Samuti on sõna kõigil osalejatel — inimestel, kes räägivad etenduses oma loo. Loe edasi “Tõelised Teised ja teised argiabsurdsused”

Leia stereotüüpsete virvatulukeste vahel õige tee arvamusfestivali sooalal

(Sotsiaal)meedias käib verbaalne kaikavõitlus, mille käigus püütakse leida tõde kõige õigemate demokraatlike ja patriootlike väärtuste kohta. Samal ajal soovivad sooala korraldajad tuua arvamusfestivalile sõõmu positiivseid näiteid, lootust lahendusteks ning avatud meelt. Loe edasi “Leia stereotüüpsete virvatulukeste vahel õige tee arvamusfestivali sooalal”

Sa oled ilus, aga mitte piisavalt

Nagu paljudel teistel noortel, nii oli ka mul oma kehaga pingeline suhe. Nooremana tahtsin olla piisavalt ilus ja sale. Teatud eluperioodidel otsustasin aga välist survet ignoreerida ning sellistest nõudmistest üle olla: olen teadlikult kaalus juurde võtnud, kandnud laiu ja varjavaid riideid, st näinud välja n-ö alternatiivsem. Kolmekümnendaks eluaastaks olen peaaegu igasugusest pingutamisest loobunud, sest tunnen, sest mind lihtsalt ei huvita ilus olemine. Loe edasi “Sa oled ilus, aga mitte piisavalt”

Üle kändude, august ämbrisse ehk 16. nädal

Feministi nädala uudiste kokkuvõte, ilmub kord nädalas.

Neljapäeva lõunal selgitas peaminister, kuhu kaovad tema büroost (nais)nõunikud. Õhtuks kirjutas üks neist, Ruta Arumäe, lahkumise põhjustest suu puhtaks. Muuhulgas mainis ta (ka noorte seas kasvavat) murettekitavat tendentsi, et peaminister vaatab märksa rohkem oma nutitelefoni ekraani kui oma nõunike otsa. Loe edasi “Üle kändude, august ämbrisse ehk 16. nädal”

Feminism Eesti Vikipeediasse!

Aktivistide grupp kutsub muutma Vikipeediat feministlikumaks.

Alustuseks on kõik feminismi- ja vikihuvilised oodatud seminarile „Vikipeedia artiklite koostamine”, mis toimub 22. aprillil kell 18.15 Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna arvutiklassis (Lossi 36-116). Seminaril annab MTÜ Wikimedia Eesti liige Teele Vaalma praktilise väljaõppe, kuidas vikikeskkonda artikleid luua ja milliseid võimalusi Vikipeedia pakub. Loe edasi “Feminism Eesti Vikipeediasse!”

Ajakiri lahedatele tüdrukutele?

Istudes ühel kevadisel päeval lastega kohvikus jäi mu sõrmede alla Buduaar Teen – ajakiri lahedatele tüdrukutele (nii nad seda ise tutvustavad). Asusin ajakirja vaatama mitme erineva pilguga – lapsevanema, naise, noorsootöötaja ja võrdõiguslase omaga. See, mis ajakirjas üldjoontes avanes, ei olnud rõõmustav mitte ühegi pilguga vaadates. Loe edasi “Ajakiri lahedatele tüdrukutele?”

Empaatia ja solidaarsus naiste valikutes

Hoiatus! Järgnev kirjutis ei sisalda kindlaid vastuseid ja juhtnööre. Nagu enamikes elu aspektides ja sotsiaalsetes liikumistes, on ka feminismis võimatu asjades üheselt kokku leppida või saada kõik esindajad ühe vihmavarju alla.

Aga räägime empaatiast ja solidaarsusest, ehk kaastundevõimest ja koostöövalmidusest, õlatundest. Kuigi feminismi nähakse sageli kui võitlevat sotsiaalset liikumist, on empaatial feminismis oluline roll. Loe edasi “Empaatia ja solidaarsus naiste valikutes”

Need on ju ainult sõnad?

Toimetajana puutun oma töös kokku paljude tekstidega mitmesuguse taustaga kirjutajatelt. Olen märganud, et nii mõnigi autor mõtleb kõige paremat, soovides oma sõnumit edastada neutraalselt, aga alati ei kuku see nii välja. Kes on ise kenasti kulgevas tekstis kokku põrganud väljendiga, mis teda sihtgrupi seast välistab, saab aru, millest ma räägin. Need on need korrad, kui jalutuskäik metsas on helge, kuni näkku lendab lumepall ja saad aru, et sa pole eriti oodatud. Loe edasi “Need on ju ainult sõnad?”