Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 2 on Martin Helme!
Martin Helme on riigikogu liige ja naistevastase vägivalla spetsialist. Ka temale teeb muret Istanbuli konventsioon, mille eesmärgiks on naistevastase vägivalla vastu võitlemine. Erinevalt esimesest kandidaadist, Hendrik Toomperest, teeb Helme ärevaks peaaegu kõik: pagulased, “ühiskondlikult kahjulikud elemendid” (ehk 27-aastased lastetud naised), 15-aastased tüdrukud, kes tahavad karjäärile keskenduda, “feministlik doktriin” ja loomulikult naistevastase vägivalla konventsioon. Viimase võtab ta kokku kuldsete sõnadega:
“Ainus tegelik efekt on see, et lasteaedades õpetatakse poisse kleite kandma. See on värdjalik.”
Wut?
Helme täpsustab, et tegelikult on konventsioon “õudne vägivald laste, terve mõistuse ja loomulikkuse vastu” sest ta teab, et Suurbritannias ja Rootsis “sunnitakse lasteaias poisse kandma seelikuid ning tüdrukuid mängima poiste mänge” ja et konventsiooniga “üritatakse meie ühiskonnale teha kohustuslikuks lastelt soolise identiteedi välja juurimine ja piiramatus arvus neegrinaiste maaletoomine”.
Kes veel naerukrampidesse surnud ei ole, võib edasi lugeda. Helmele ei meeldi konventsiooni artikkel 14:
Konventsiooniosalised astuvad, kui see on asjakohane, vajalikke samme, et lülitada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittestereotüüpsete soorollide, vastastikuse austuse, inimestevahelistes suhetes mittevägivaldse konfliktilahenduse, naistevastase soolise vägivalla ning isikupuutumatuse õiguse küsimusi käsitlevad õppematerjalid, kohandatuna õpilase arengutasemele, ametlikesse õppekavadesse hariduse kõigil tasanditel.
Helme võtab asja kokku nii:
“Ehk siis me räägime feministliku doktriini sisseviimisest lasteaedade, põhikoolide, gümnaasiumide, ülikoolide õppekavadesse. See on vastuolus kõige olulisema inimõigusega: õigusega oma laste hariduse üle otsustada.”
Wut? Helme universumis on kõige tähtsam õigus oma laste hariduse üle otsustada, mis tähendab seda, et riiklikud õppekavad tohivad hõlmata ainult seda, mille Helme on personaalselt heaks kiitnud. See on palju tähtsam kui õigus elule, õigus mitte olla orjastatud, piinatud, vägistatud jne. Isegi tähtsam kui sõnavabadus, mõttevabadus, usuvabadus. Tegemist on inimõiguste filosoofias täiesti uue käsitlusega. Paraku peame Helmet informeerima sellest, et Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad juba sätestavad, et hariduse alusväärtusteks on sooline võrdõiguslikkus ja sallivus, ning et koolielu korraldus peab lähtuma soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.
Ups.
Loomulikult ei meeldi Helmele ka artikkel 12, mille kohaselt peavad konventsiooniosalised võtma “vajalikke meetmeid muudatuste propageerimiseks naiste ja meeste sotsiaalselt ja kultuuriliselt määratud käitumisviisides, et juurida välja eelarvamused, kombed, traditsioonid ning tavad, mis tuginevad naiste alavääristamisele ning naiste ja meeste stereotüüpsetele rollidele”.
Helme demonstreerib oma lugemisoskust järgmiselt:
“Ühest küljest eelarvamused ja alavääristamine: me kõik oleme nõus, et naiste alavääristamist ei tohi olla. Aga samasse lausesse on pandud „juurida välja traditsioonid, kombed, tavad”.”
Wut? Tõesti on see samasse lausesse pandud. Siin on isegi lauselühendit kasutatud. See on see koht, kus Martin Helme vanemad oleksid pidanud kontrollima, millist haridust väikesele Martinile koolis pakutakse ja kas see sisaldab funktsionaalset lugemisoskust ja komade tähendust.
Helme täpsustab, et artikkel 12 tähendab seda, et:
“mehelikkus ja naiselikkus tuleb ühiskonnast välja juurida, emadus-isadus samuti, pulmakombed, naistele istumise pakkumine või ukse avamine tuleb välja juurida”.
Wut?
Lõpetuseks ühiskondlikult kahjulikest elementidest, a.k.a. 27-aastastest lastetutest naistest. Martin Helme neid karistada ei soovi, kuigi nad on osa Martin Helme “iibeprobleemist”. Nüüd on nii, et Martinile ei õpetatud lisaks lugemisoskusele vist koolis ka seda, et iive koosneb sündidest, surmadest ja rändest. Ehk siis Eesti “iibeprobleemist” kaks kolmandikku moodustavad liiga vara surevad mehed ja liiga madal sisseränne. Viimase suurendamisele pole paraku Helme isiklikult kaasa aidanud. Mida küll sellise ühiskondlikult kahjuliku elemendiga peale hakata?
Aasta šovinist on rubriik, kus tutvustame lugejatele ükshaaval silmapaistvaid šoviniste. Aasta lõpus korraldame rahvahääletuse. Võitja saab lisaks aule ja kuulsusele ka Feministeeriumi otsepostitusi oma e-postiaadressile.
Tutvu teiste 2016. aasta kandidaatidega siin.
Tutvu 2015. aasta kandidaatidega siin.
