Kuidas rääkida vägistamisest?
Gea Kangilaski kirjutab, et see, kuidas seksuaalvägivallast räägitakse, on oluline. Olulised on nii sõnad kui ka see, keda me manitseme ja õpetame.
Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus
Kuni riiklik perepoliitika keskendub kolmanda lapse sünnile, mille eel ja järel toimuv pole eriti oluline, seni ei taha inimesed saada ka esimest last, sest sellega on oht enda elu lõplikult tuksi keerata. Feministliku positiivse programmiga tõttab Eestile appi Elise Rohtmets.
Moldova linnaplaneerija Constanța Dohotaru: meie linnad on kivisse raiutud patriarhaat!
Constanța Dohotaru Moldovas lokkavast Venemaa propagandast, naiste-, vähemuste- ja põgenike olukorrast ning linnaplaneerimisest, mis on tugevasti meeste vajaduste poole kaldu.
Tunnustusest vähikäiguni: heitlus Pakistani trans-inimeste õiguste eest jätkub
Pakistani transõiguste aktivist Uzma Yakoobi ülevaate heitlusest trans-inimeste õiguste eest: „Pakistanis õnnestus tagada transsooliste inimeste õiguste kaitse, kuid peagi anti hoop põhiõigusele oma sooidentiteeti ise määratleda.“
8 raamatut, mida sel suvel lugeda (ja üks film vaatamiseks ka)
Kuna oleme raamatusõbrad, siis paneme ette eelkõige lugemist: alates sisekaemuslikest rännakutest inimpsüühikasse kuni kiireloomuliste kliimadialoogideni, eesti kirjanduse köitvatest nurkadest feministlike manifestideni, aga keeletoimetaja soovitab lisaks raamatutes tuhnimisele ka Barbie-film ära vaadata.
Geiteoloogia, kvääriteoloogia ja uusi perspektiive identiteedi mõistmisel
Igor Ahmedovi artikkel heidab valgust kvääri mõistele teoloogias. Lõhkudes harjumuspäraseid norme ja patriarhaalset raamistikku, määratleb kvääriteoloogia – erinevalt geiteoloogia suunast – religioosse arusaama piirid uuesti ja seab kahtluse alla kirikusisesed narratiivid ning seksuaalse identiteedi põhjal eristumise.
„LGBTQ+ filmifestivali Venemaal korraldama asudes olime naiivsed ja ettevaatamatud!“
Vikerkaarekangelase kultuuri tiitli laureaadid, pikalt Venemaal LGBTQ+ filmifestivali Side by Side vedanud Gulya Sultanova ja Manny de Guerre jutustavad, kuidas oli pommiähvarduste, hirmutamise ja enesetsensuuri õhkkonnas teha tööd Venemaa inimõiguste edendamisel.
Miks kõik liitlased võiksid LGBT+ kogukonnale toetust näidata
Kristel Rannaääre kirjutab, miks on oluline oma toetust LGBT kogukonnale avalikult välja näidata ka siis, kui tundub, et kõik liigub muudkui õiges suunas.
„Leedu inimesed on lihtsalt väsinud.“ Intervjuu Birutė Sabatauskaitė ja Jūratė Juškaitėga.
Kolm Balti riiki on LGBT+ õiguste vallas väga erinevates punktides. Eesti elab isegi mullis, räägib Leedu Inimõiguste Keskuse juht Jūratė Juškaitė.
Sageli lõpevad popkultuuris kväärid armastuslood sellega, et keegi viskab sussid püsti. „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist“ pakub õnneks ka helgeid lugusid.
Juuni. LGBT+ inimeste õigused ja elulood
Vahel meediat sirvides võib jääda mulje, et milleks veel eraldi LGBT kuu – muust enam ei räägitagi kui abieluvõrdsusest ja soolisest üleminekust. Ent kes sellest räägivad?