Biseksuaalsed inimesed ei ole kapis ega segaduses

Täna, 17. mail tähistame rahvusvahelist homo-, bi- ja transfoobia vastast päeva, mida inglise keeles nimetatakse IDAHOBITiks. Kuupäev valiti selle järgi, et just 17. mai oli see päev aastal 1990, mil Maailma Terviseorganisatsioon eemaldas homoseksuaalsuse rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist. Algselt hõlmas see päev vaid homofoobiavastasust, kuid hiljem laienes kontsept teisigi tähestikumaffia (ehk LGBT+) põhiliikmed kaasavaks ehk hakati vastuseisu näitama ka bifoobiale ning transfoobiale.

Feministeeriumi veergudel on aastate jooksul korduvalt ning mitme nurga alt räägitud homoseksuaalsusest, näiteks abieluvõrdsuse kontekstis või rääkides mõnest aktivistist, kes on ühtlasi lesbi. Ka on ilmunud transinimestest ja nende kogemustest rääkivaid tekste, filmiarvustusi ja ilukirjanduslikke katkendeidki. Ent biseksuaalsusest ja kõigest sellega kaasnevast on meie artiklivaramus pigem vähe juttu tehtud. Ehk on aeg selleaastase IDAHOBITi puhul korraks pilk suunata just B-tähe poole.

The B stands for bicycle ning teised eelarvamused

Vikerkogukonna liikmed teevad ingliskeelses ruumis sageli nalja selle üle, et B tähestikumaffia akronüümis tähistab ju tegelikult hoopis jalgratast (ingl. bicycle). Jah, kohati jääb tõesti mulje, et jalgrattureid on LGBT+ kogukonnas rohkem kui biseksuaalseid inimesi, ent numbrid ütlevad, et nii see siiski pole. Wikipedia andmetel näitavad erinevad viimaste kümnendite jooksul läbi viidud küsitlused seda, et end biseksuaalsena defineerivad inimesi on üldjoontes olnud vähemalt sama palju kui homoseksuaalseid, mõnikord rohkemgi. Aga miks me siis ometi varju jääme?

Jah, ma ütlen meie, sest minagi olen bi. Tere, minu nimi on Triin ja ma olen biseksuaalne naine. Ma olen aru saanud, et mulle meeldivad lisaks (ühiskonna poolt ette kirjutatud) meestele ka teiste sugude esindajad juba lasteaiaeast peale, kuid sõnavara ning arusaam selle kohta, et mitte kõik tüdrukud ei arva, et teised tüdrukud ilusad on, jõudis minuni keskkoolis. Käsikäes nende teadmistega kogesin ma esimest korda ka biseksuaalsuse kohta käivaid eelarvamusi.

Oluline ei ole mitte su seksuaalne CV, vaid see, kuidas sina ise ennast tunned.

“Sa ei saa ju biseksuaalne olla, sa pole kunagi naisega suhtes olnud!” lajatas mulle üks toonane sõber, kellele oma identiteedist rääkisin. Jäin teda uskuma ning mõnda aega kasutasin enda kohta ingliskeelset terminit bi-curious, mille kohalik vaste võiks ehk olla bi-huviga? Sest huvi tõesti oli. Rohkem kui ühe soo esindajate vastu. Hiljem ennast internetis harides sai muidugi selgeks, et ei suhted ega isegi füüsiline kontakt pole see, mis su seksuaalset identiteeti määrab. Bi võib näiteks olla ka naine, kes on suhetes olnud või seksinud ainult meestega, sest oluline ei ole mitte su seksuaalne CV, vaid see, kuidas sina ise ennast tunned.

Kahjuks ei jäänud see esimene halvasti informeeritud ning eelarvamuslik kommentaar kaugeltki viimaseks. Midagi sarnast kogesin ka siis, kui julgesin pea et esimest korda ühe lesbiga flirtida ning sain vastuseks veelgi loomingulisema tõlke eelmises lõigus välja toodud terminile: “Ah sina oledki see bi-kurjus!” Ma ei arva, et minu siiras soovis talle külge lüüa mõni kuri kavatsus peidus oli. Aga minu biseksuaalsus tegi ta kohe veidi ettevaatlikuks ning ma nägin ta silmist, kuidas ma oma identiteedi tõttu tema peas justkui mingitesse kastidesse lahterdusin. Minu isiklikud kogemused ei ole ainsad, kaugeltki mitte erandlikud juhtumid. Rääkides teiste bidega ning lugedes ka internetist saatusekaaslaste pajatusi, joonistub välja ühine kogemus: me pole ei liha ega kala, ei till ega tofu. Biseksuaalsetesse inimestesse eelarvamustega suhtujaid leidub nii kvääride kui ka heterode seas, lihtsalt nende väidete sisu on pisut erinev. Aga enne nendesse müütidesse sukeldumist võiks korra üle rääkida, mis see biseksuaalsus üleüldse on.

Bi versus pan

Lisaks sellele, et homoseksuaalsust ei peetud enam haiguseks, loetakse 1990. aastat märkimisväärseks verstapostiks ka biseksuaalsuse ajaloos, sest ilmus “Biseksuaalsuse manifest”. Tegemist on ühe vaimustava dokumendiga, mida kõik biseksuaalsed inimesed võiksid vähemalt korra elus lugeda, ning kuigi tegemist on ingliskeelse tekstiga, soovin ometi teiega sealt üht omatõlgitud lõiku jagada:

“Biseksuaalsus on terve, voolav identiteet. Ära eelda, et biseksuaalsus on oma olemuselt binaarne või duogaamne; et meil peab olema “kaks” poolt või et me PEAME olema korraga koos mõlemast soost inimestega, et end rahuldatuna tunda. Tegelikult, ära üldse eelda, et on ainult kaks sugu. Ära arva, et meie fluiidsus on segadus, vastutustundetus või suutmatus pühenduda. Ära võrdsusta juhusuhteid, petmist või ohtlikku seksuaalkäitumist biseksuaalsusega. Need jooned on inimlikud ja jooksevad läbi KÕIGI seksuaalsete orientatsioonide. Sa ei tohiks mitte kellegi seksuaalsuse kohta mitte midagi eeldada – isegi mitte enda oma.”

Biseksuaalsed inimesed ei ole transfoobsed.

Tänapäeval arvatakse sageli, et enda biseksuaalsena identifitseerimine mõjub sõnavara ning valikuvõimaluste paljususe keskel vanamoodsana. Mu sõbranna võttis selle tabavalt kokku: “Biseksuaalsus ei ole enam seksikas. See on nii 2000-ndad. Praegu tahavad kõik olla pigem kväärid või panid.” Selline sõnavõtt ajas korraga naerma ning tegi mõtlikuks. Jah, tõesti on üha rohkem võimalikke silte, mille abil end paremini mõista, ja kogukondi, kuhu kuuluda, ning see on vaimustav! Vahet pole, kuidas sa ennast kutsud: põlvkonnad vahetuvad, sõnad muutuvad ning kõigil ei saagi asjast sarnane arvamus olla. See on okei.

Viimasest lausest hoolimata tahan lükata ümber kaks teineteisega põimuvat müüti, mis biseksuaalsuse kohta käivad: et “bi” tähistab ainult kahte sugu, mehi ja naisi, seega on bid transfoobsed, ning palju parem on kasutada terminit panseksuaalne, sest “pan” tähendab “kõiki”. Biseksuaalsed inimesed ei ole transfoobsed. Nagu juba 34 aastat tagasi ilmunud manifestis öeldi, siis ei tohiks me eeldada, et on olemas ainult kaks sugu. Samuti ei tähista bi binaarsust – ma pole binaarseksuaal! Sõnas biseksuaalne tähistab bi rohkem kui ühte. Nii lihtne ongi. 

Ja mis on bi- ja panseksuaalsuse tegelik erinevus? Biseksuaalsust tähistava lipu värvid on lihtsalt palju ilusamad. Kogu erinevus. Punkt. Milline inimene siis ei näeks bilipu roosa-lilla-siniselt veikleva valguse käes veelgi kaunim ning ahvatlevam välja? Nali naljaks, ent nende seksuaalsete identiteetide tegelike erinevuste juurde tagasi tulles pean nentima, et need vajavad jätkuvalt defineerimist, seega proovime uuesti. Biseksuaalsetele inimestele meeldivad rohkem kui ühe soo esindajad ning nad võivad erinevast soost inimeste vastu tunda erinevaid tundeid, lisaks võib neil olla soo-eelistusi. Panseksuaalsetele inimestele meeldivad inimesed olenemata nende soost ning huviobjekti sugu ei mängi tekkivate tunnete juures rolli: ta võib tunda sarnaseid tundeid kõigist sugudest inimeste vastu. Kes soovib pikemalt sel teemal mõtiskleda, võib lugeda selleteemalist artiklit, ent liigume praegu tagasi biseksuaalsuse ja bifoobia juurde.

Artikli autor Triin ühel teisel meeleavaldusel. Seekord bilipuga. Foto: Erakogu.

Otsime kolmandat!

Biseksuaalsete inimeste, eriti naiste suhtes väljendatakse endiselt visalt püsivat stereotüüpi, justkui oleks biseksuaalsuse silt midagi, mis on iseenesest “seksikas”. Seda on kogenud ilmselt iga kohtingurakendusi kasutanud naine, kes seal oma biseksuaalsust väljendab või isegi ainult naistega kohtinguid otsib. Kirjad stiilis “Mina ja mu mees otsime voodielu vürtsitamiseks kolmandat!” hüppavad su sõnumitesse tunduvalt sagedamini, kui kirjad inimestelt, kes ei vaatle sind kui seksobjekti ning ka päriselt suhet otsivad. Usun, et see on üks nendest eelarvamustest, mis paljudel jätkuvalt kipub biseksuaalsete inimeste kohta olema: kuna meile meeldivad rohkem kui ühest soost inimesed, siis järelikult tähendab see ühtlasi seda, et me soovime nende kõigiga ka korraga magada. No ei ole seal ju põhjus-tagajärg seost! Ma tean sarimonogaamseid bisid, aga ka neid, kes on õnnelikes polüseksuaalsetes või avatud suhetes. Kõik oleneb konkreetsest inimesest ning puhtalt seksuaalse identiteedi sildist eelistatud suhtetüüpi välja lugeda ei saa.

Kuna ülalkirjeldatud stereotüüp on nii laialt levinud, siis on siiralt ärritav, kui binaisena mõne sirge (loe:hetero) mehega oma orientatsioonist räägid ning seejärel märkad, kuidas ta näole valgub nilbe naeratus, sest ta juba kujutab sind vaimusilmas ette mõne teise tšikiga amelemas ning mõtleb, et ilmselt sulle meeldivad kolmekad. Ta ei näe sind inimesena, kes soovib armastust ja lähedust ja mõistmist, ta näeb sind ainult seksobjektina, mõne õpitud fantaasia laiendusena. Jah, mulle võivad küll meeldida mitmest soost inimesed, aga see ei pruugi (alati) tähendada seda, et soovin nende kõigiga läbisegi suhtes või voodis olla.

Ära muretse – läheb üle!

Seksi juurest tagasi tulles soovin tähelepanu juhtida veel ühele levinud eelarvamusele, mis heterodel biseksuaalsete inimeste osas olema kipub: see on faas! Enamike inimeste jaoks, kes enese määratlemisega biseksuaalsuse sildini jõuavad, ei ole tegemist millegagi, mis “lihtsalt üle läheb”. Kui juba levinud troopidega lahmimiseks läks, siis bimehed ei ole tegelikult enamasti geid, kes lihtsalt ei julge veel kapist välja tulla, binaised ei amele teiste naistega vaid (meeste) tähelepanu püüdmiseks ning ma ei mõtle oma seksuaalsust välja ainult selleks, et erilisemana näida.

Vahel võtab päris tükk aega, enne kui jõuad sildi või identiteedini, mis sinu jaoks kõige mugavam on.

Jah, on inimesi, kes oma seksuaalsuse avastamise teekonnal katsetavad, kuid kui inimene ütleb, et ta on bi, siis pole kellegi asi tema enesemääratluses kahtlema hakata. Meie teekonnad ongi erinevad ning kuna me elame ühiskonnas, kus heteroseksuaalsus on norm ning selleteemalist propagandat tuleb meieni igapäevaselt uksest, aknast ja teleriekraanilt, siis ei pruugi oma tõeliste soovide mõistmine üldsegi kerge olla. Vahel võtab päris tükk aega, enne kui jõuad sildi või identiteedini, mis sinu jaoks kõige mugavam on. Samas ei tasu seda mõistmist ka tagant kiirustada, sest tegemist ei ole võidujooksuga: iga asi juhtub omal ajal ning kui sa (praegu) ei leia enda jaoks sobivat silti, siis lihtsalt ela oma tõde.

Aga tegelikult sa ju ikkagi igatsed peenist!

Kui oled kuidagi suutnud ennast defineerida, läbinud kohtingute kadalipu ning jõudnud kellegagi püsisuhtesse, siis võivad siingi välja lüüa biseksuaalsete inimeste pihta suunatud eelarvamused. Miskipärast kiputakse arvama, et kuna sinu jaoks on seksuaalselt ligitõmbavad rohkem kui ühest soost inimesed, siis hakkad sa ju suhtes olles kindlasti taga igatsema seda, mida sul parajasti ei ole. Näiteks kui binaine on suhtes naisega, siis ilmselgelt igatseb ta voodielus salamisi peenist. Sellest lähtuvalt arvatakse lisaks ka, et biseksuaalsed inimesed pole partneritena usaldusväärsed ning suhtes olles nad petavad. Nagu juba ennegi välja toodud, siis suhetes võivad petta kõik inimesed, olenemata nende identiteedist, ning on väga lühinägelik arvata, et see tendents on bide seas kuidagi rohkem levinud.

Huvitava seksisminüansi lisab ka see, et mehega suhtes oleva binaise partner miskipärast ei kipu arvama, et tema kaaslane naistega seksimisest puudust tunneb. See ei tundu levinud probleem olevat. Küll aga olen korduvalt kuulnud seda, et teise naisega seksimine ei olegi suhtes petmine, sest… sest peenist ei ole mängus? Sest naistevaheline seks ei ole päris? On võimatu mõista, mis seda arvavate inimeste peas tegelikult toimub.

Kas biseksuaalne saab olla ainult vallalisena?

Lisaks soovin esile tõsta ka biseksuaalseid mehi, kes kipuvad igal pool binaistest veelgi enam marginaliseeritud olema, nende hääli ja arvamusi kuuleb veelgi vähem. Mõni arvab jätkuvalt, et bimehed on ükssarvikud, kellest räägitakse küll müüte, ent keda tegelikult ikkagi olemas ei ole. Mina nende kogemusest rääkida ei oska, ent loodan, et ka mõni biseksuaalne mees kunagi sel teemal sõna võtab. Või mõni inimene, kes on bi ja trans. Või bi ja mittebinaarne. Igasuguste identiteetide kokkupuutepunktides tekib omanäolisi kogemusi, mis väärivad kirja panemist.

Kas meie seksuaalsus eksisteerib vaid potentsiaalina?

Siiski on üks kogemus, mida kõik bid jagavad – identiteedikadu. Olenevalt sellest, kellega sa suhtes oled, “muutub” ka sinu identiteet. Kui biseksuaalne naine on suhtes mehega, siis on ta justkui sirge, aga kui teise naisega, siis justkui lesbi. Ilmselt juhtub sama teistpidi ka bimeestega. Biseksuaalsus näib paljude jaoks üleüldse olevat vaid vallaliste inimeste identiteet ning niipea, kui metafooriline tanu peas, see silt kaob ja asendub mõne teisega. Justkui meie seksuaalsus eksisteeriks vaid potentsiaalina, mis kellegagi suhtesse astudes kõrvaltvaatajate silmis realiseerub siis vastavalt homo- või heteroseksuaalsuseks. Selline nähtamatus võib heal juhul olla pisut nukker, ent halvemal juhul lausa frustreeriv või ärritav. Ma olen ju täpselt sama inimene edasi, täpselt sama identiteediga, ent olenevalt partnerist näeb ühiskond mind siiski kellegi teisena.

Miks sellest kõigest üldse rääkida?

Biseksuaalsete inimestena oleme tähestikumaffia akronüümi põlisosa, ent meie kogemused jäävad sageli teiste tähtede varju. Tahan siinkohal öelda, et ma olen teadlik sellest, et biseksuaalse naisena on mul sageli heterona näimise privileeg, mille tõttu ma kogen üldiselt vähem diskrimineerimist, kui mõned teised LGBT+ kogukonna liikmed. Probleemid, mida bid kogevad, on sageli lihtsalt erinevad nendest, millega mu geidest või transinimestest sõbrad igapäevaselt rinda pistavad. Ma kirjutasin selle artikli selleks, et öelda: me oleme samuti olemas. Bidena oleme me osa akronüümist ning me oleme seal põhjusega. Kuigi on biseksuaalseid inimesi, kes otseselt ennast LGBT+ kogukonnaga ei seosta, siis ometi on meie kõigi kogemused samuti osa laiemast vikernarratiivist, mis kokkuvõttes võiks kõigile meile kasu tuua.

Rahvusvahelise homo-, bi ja transfoobiavastase päeva puhul soovin juhtida tähelepanu biseksuaalsete inimeste kogemustele ja kutsuda üles analüüsima, kas bide kohta käivad eelarvamused on ka sind mõjutanud ning millel need põhinevad. Et meie kogukonna teised liikmed ja liitlased meid paremini mõistaksid. Et me ise ennast paremini mõistaksime. Ning et läbi selle mõistmise saaksime ka kogukonnana paremad olla, sisetülitsemist vähendada ja üksteist aktsepteerida. Hoiame sel kaunil päeval vikerlipu all kokku ning moodustame sellise ühtse kogukonna, mille progressi välised jõud takistada ei suuda!