Ütle mulle, kes on su voodis, ja ma ütlen sulle, kes oled sina

Foto: Sharon Mattheson-McCutcheon (creative commons)

Sugu, seksuaalsus, identiteet, armastus… Küll on hea, kui kõik on selgepiiriliselt määratletud ja sildistatud. Kohtuvad üks tüdruk ja üks poiss, tunnevad tunnet, mida nimetatakse armumiseks, pühitsevad selle seksiga sisse nii, nagu see looduse poolt määratud on, ja korralik paar on valmis. Lihtne, selge, õige. Aga korraga ilmuvad välja mingid tegelased, kes ütlevad, et saab ka teisiti, ja ajavad kõik sassi. Mingid multiseksuaalid.

Multiseksuaalsus tähendab tõmmet enam kui ühe soo vastu, kusjuures mõeldud on nii bioloogilist (ing. k. sex) kui ka sotsiaalset sugu (gender). Selle mõiste alla kuuluvad erinevad orientatsioonid nagu bi-, pan-, omni-, polüseksuaalsus jms. Seega moodustavad multiseksuaalsed orientatsioonid omaette grupi, mis erineb monoseksuaalsetest hetero- ja homoseksuaalsusest, kus tõmmet tuntakse vaid ühe soo vastu.

Multiseksuaalsuste rohkus

Biseksuaalsust defineeritakse kui tõmmet kahe või enama soo vastu. Sageli arvatakse, et kuna eesliide “bi” tähendab kahte, on biseksuaalid huvitatud meestest ja naistest. Siinkohal on mõiste seletus probleemne. Nagu on olemas erinevad orientatsioonid, eksisteerivad ka eri sood, mis ei kuulu alati vaid nais- või meeskategooriasse. Üldiselt on bikogukonnad seda tõsiasja teadvustanud ning leiavad, et definitsioon ei tohiks teisi vähemusgruppe välja jätta. Sellise lähenemise puhul võib biseksuaalsust mõista kui tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu ning see, millised need sood konkreetse inimese puhul on või kui palju neid on, on tema enda asi.

Siiski leiavad mõned, et termin “biseksuaalsus” toetab sugude binaarsust, mis omakorda viib mittebinaarsete inimeste diskrimineerimiseni. Selle aluseks võib olla keskendumine pigem semantikale kui kogukonna liikmete enda määratlustele. Tõsi, esmapilgul rõhutab biseksuaalsuse mõiste tõesti kahesust, kuid tõlgendusi võib olla mitmeid ning kokkuvõttes on tähtsam reaalsete inimeste individuaalne enesemääratlus, käitumine ja kogemus, mitte vaidlus lingvistiliste nüansside üle. Samuti, kuigi binaarsuse teemalised vaidlused rõhutavad sageli just sooküsimust, on biseksuaalsus arusaama binaarsest seksuaalsusest suuresti ümber mõtestanud.

Et vältida keelelisi vaidlusi ning end nii iseendale kui teistele selgemini määratleda, on kasutusele võetud panseksuaalsuse (või omniseksuaalsuse) mõiste. Kuna “pan” tähendab kõike, on panseksuaalid isikud, kes tunnevad tõmmet kõigi sugude ja määramata sooga inimeste vastu. Olenevalt inimesest võib sool olla erinev roll: mõne jaoks ei ole teiste sugu nende vastu huvi tekkimisel üldse tähtis, teised omistavad sellele partneri identiteedi tunnustamisel olulise rolli, kuid suhte algatamisel pole see määrav faktor. Pan- ja biseksuaalsus on lähedased mõisted ning sageli kasutatakse neid sünonüümidena, kuid olulisim on austada seda, millist varianti konkreetne inimene ise kasutada soovib.

Ka panseksuaalide kohta on esitatud negatiivseid ja sageli väga ignorantseid väiteid. See, et inimesed tunnevad tõmmet “kõige” vastu, ei tähenda veel hälbeid nagu pedofiilia, nekrofiilia või zoofiilia. Seksuaalne orientatsioon ja sellest tulenev käitumine pole haigus, vaid täisväärtuslik ja eluterve identiteedi väljendus, mille üheks alusväärtuseks on võrdsete partnerite vastastikune nõusolek.

Mitmususe tasandil võib mainida ka multiromantilisi aseksuaale. Kuigi aseksuaalidel puudub üldjuhul seksuaalne tõmme kellegi vastu, tunnevad mitmed neist siiski romantilist tõmmet ja seda vahel ka erinevate sugude vastu. Sama kehtib demiromantiliste ja demiseksuaalsete inimeste kohta, kelle puhul on romantiline ja/või seksuaalne huvi võimalik juhul, kui eelnevalt on partneriga tekkinud tugev emotsionaalne side.

13359073094_6a6eb9be7f_o

Monoseksism ja heteronormatiivsus

Eristatavate orientatsioonide paljusus annab inimesele võimaluse endas paremini selgusele jõuda, tunda end täisväärtusliku indiviidina, seostada end teatud kogukonnaga ja nautida kuuluvustunnet. Naiivne oleks aga arvata, et maailmas käib kõik nii lihtsalt. Ei ole kerge olla multiseksuaal, kui kõiki ühiskonna tasandeid kontrollib monoseksism, heteronormatiivsusest rääkimata.

Monoseksism on ühiskonnas valitsev suhtumine, mille kohaselt peetakse normaalseks romantilist ja seksuaalset tõmmet vaid ühe soo vastu. Binaarse sookäsitluse järgi saab selleks olla kas nais- või meessugu. Lisaks eksisteerib heteronormatiivsus, mis määrab leebemal juhul soovituslikuks, karmimal juhul kohustuslikuks orientatsiooniks heteroseksuaalsuse.

Niisiis on selge, et multiseksuaale saab rünnata mitme erineva nurga alt, kusjuures etteheiteid kostab nii hetero- kui homoseksuaalidelt. Näiteks on levinud väide, et multiseksuaalid on kapigeid, kes pole oma orientatsiooni endale või teistele veel täielikult tunnistanud. Seda põhjendatakse hirmu, segadusesoleku või sooviga näida heterona, et ühiskonnas kergemini hakkama saada. Samuti usutakse, et multiseksuaalid, eriti naissoost biseksuaalid, teesklevad omasooiharust vaid (meeste) tähelepanu saamiseks või lihtsalt eksperimenteerivad, otsustades lõpuks ikkagi hetero- või homoseksuaalsuse kasuks.

Kuna paljudel on raske mõista, kuidas saab omada tundeid mitme soo vastu, seostatakse multiseksuaalsust sageli polügaamia ja promiskuiteediga ning seda tihti halvustavalt arvates, et kuna multiseksuaalidel on nii palju valikuid, ei suuda nad oma tunge vaos hoida. Ent multiseksuaalsus pole puhtfüüsiline nähtus. Needki inimesed loovad pikki, tähendusrikkaid, lühikesi, pealiskaudseid, monogaamseid ja polüamoorseid suhteid nagu kõik teisedki.

Vaenulikkus ja hukkamõistmine on multiseksuaalsuse laiemale omaksvõtule väga kahjulik. Selliste vaadetega üritatakse tõestada, et multiseksuaalsust pole olemas või et see on vale, olgugi et multiseksuaalid püüavad häält teha ja näidata end sellena, kes nad tegelikult on.

Kui kellelgi tekib kahtlusi teise inimese orientatsioonis või identiteedis, olgu ta multiseksuaal või mitte, tasub hetkeks mõelda, mis on antud olukorras päriselt tähtis. Kas enda arvamuse pealesurumine, sõnastiku üle vaidlemine? Või teise inimese heaolu väärtustamine, milleks pole vaja teha muud, kui teda kuulata ja austada?

0
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Haavatud õiglustunne ja võrdsus

Uudiskiri 26.05–19.06 Möödunud nädalatel rääkisime mitmest inimeste õiglustunnet haavanud riigikohtu otsusest, lugesime samasooliste paaride võrdsetest elamisloaõigustest Euroopa Liidus ja käisime…