Kultuur

Kui keel konstrueerib maailma, peame meie rekonstrueerima keele. Feminismi mõttes näeme me seda praegu #metoo liikumisega seoses juhtumas, mille kohta ei ole veel piisavalt rõhutatud, et seda juhib sõna otseses mõttes meedia.

Sellest annavad tunnistust legendaarse Gunnar Grapsi surm üksinduses ja vaesuses, Alo Matiiseni nn keeruline lugu, Jaak Joala absoluutne eraldumine, Tõnis Mäe religioossed eneseotsingud Rootsis jne.

Ma ei kuulanud The Cranberriest tiinekana, kuigi oleks võinud.

Nii näebki suur osa Eesti inimestest, et ahistamisest rääkimine on nõiajaht. Valge mehe tagakiusamine.

104 inimest allkirjastasid avaliku kirja, mis taunib Tiit Ojasoo kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kultuuriprogrammi korraldamisse. Avaldame kirja ja allakirjutanute nimed täies mahus.

Heidame pilgu artiklitele, mis mullu kõige rohkem lugejaid kogusid.

Head puhkust, feministid!

Mu voodi kõrval on üks korv, kuhu mul on halb komme loopida igasugu prahti – katkiseid kõrvarõngaid, kooliaegseid keeletundide konspekte, auklikke sokke… Eeldusel, et ühel õhtul kougin kraami välja, parandan ära kõrvarõngad, kordan üle uued sõnad ja nõelun sokid.

See oli paljuski ka põlvkondlik ettevõtmine, paljud meist on vanuses 28–38, noored naised, kes on veel oma karjääri alguses ja kes eriti palju võimupositsiooni ärakasutamist tajuvad.

Minu selle aastane sügis on olnud täis kurbi, nukraid ja lausa traagilisi lahkuminekuid.

Aga eriti soovitame vaadata neid 13 filmi, mis ühel või teisel viisil üht feministi kõnetada võiksid.

Ausalt öeldes tahaks nüüd need ahistamisjutud ära lõpetada.