Maailm

No mis sel annetajal ometi küll arus oli – pitspesu pagulastele?!

Olen nüüdseks elanud Gruusias kolm aastat ja kuna olen ka soolise võrdõiguslikkuse valdkonnaga tegelenud päris pikka aega, küsitakse ikka, kuidas on soolise võrdõiguslikkusega lood Gruusias. Küsiti ka Feministeeriumi poolt. Kui lühidalt ja veidi diplomaatiliselt vastata, siis ega need lood üleliia head ole, kuid teemaga tegeldakse.

Christian Veske-McMahon vestles tuntud maskuliinsuseuurija Raewyn Connelliga neoliberalismi mõjust maskuliinsuse loomisele ning intersektsionaalsetes soo- ja meesuuringute vajalikkusest.

Kaheksa võimalust aidata.

Tui Hirvel on kirjutades olemas see eriline nõks. Ta võib kirjutada klassikalisest muusikast, mis ilmselt paljude jaoks tundub surmigav – aga pärast tema arvustuse lugemist tahaks kohe kontserdile joosta. Ta võib ka kirjutada väga igapäevastest asjades. Aga ta teeb seda nii, et see mõjub natuke ilusamalt ja põnevamalt kui päris elu.

Aasta tagasi teatas Dayib, et kavatseb kandideerida Somaalia tulevastel presidendivalimistel.

Olen seitsmendat kuud sisserändaja, endine vahetusõpilane, praegu oskustööline, Soomes.

Kari Käsper kirjeldab, miks on enamik Euroopa varjupaigataotlejatest mehed ja miks on naistele põgenemine üldjuhul riskantsem ja tervisele ohtlikum.

Eestis on lõpuks ometi lõhkenud pagulasmull: arutelu selle üle, kas ja kuidas abivajavaid inimesi aidata, on kolinud siseministeeriumi hämaratest koridoridest avalikkuse ette.

Maia Tammjärv tegi kirjandusfestivali HeadRead ajal kirjanik Helen Oyeyemiga intervjuu. Nad rääkisid tema loomingu feministlikest suundadest ja taotlustest, aga ka paljust muust

Anna-Maria Penu analüüsib Hispaania kohalike valimiste tulemuste näitel naiste rolli poliitikas ja märgib, et oluline pole üksikute naiste (hea) käekäik vaid see, mismoodi elavad suurem osa naistest.

Kui sind vägistatakse ja sa tahad juhtunu avalikuks teha, siis pead sa teadma mõningaid väga olulisi asju.