Annika Silde: nõusolekuta alastipiltide jagamine on sisuliselt seksuaalvägivald
On aeg lõpetada ohvrite süüdistamine ja panna alastipiltide levitajad vastutama. Nõuandeid, kuidas tõendeid koguda ja abi saada.
Eesti keel ja feministlik lingvistika
Feministlik uurimus sisaldab kriitikat, kusjuures see kriitika ei seisne maha tegemises, vaid loomulikuks ja iseenesestmõistetavaks peetud keelekasutusmustrite kahtluse alla seadmises.
Juhised: kuidas valida?
Feministeeriumi sammsammulised valimisjuhised on universaalsed ning sobivad nii algajatele kui ka edasijõudnud valijatele.
Mida ootame KOVilt? Lugejate vastused
Küsisime oma lugejatelt, milliste ootustega lähevad nad vastu KOVi valimistele ja kohaliku tasandi juhtimisele. Mida kõige rohkem soovitakse?
Millised on sinu ootused kohalikule omavalitsusele?
2025. aasta KOV valimised lähenevad. Milliseid muutusi või otsuseid ootad valituks osutunutelt? Kirjuta meile!
Naisi pelgavad erakonnad, mitte Eesti valijad
Politoloog Maarja Lühiste kirjutab, et Eesti naiste vähene esindatus poliitikas ei tulene valijate eelistustest, vaid erakondade pakutud menüüvalikutest
Avalik kiri Eesti Päevalehe toimetusele. Arvamusrubriiki kuuluvad arvamused, mis on argumenteeritud ja vastutustundlikud
Lugedes Mari-Vivian Ellami arvamusteksti „Feminism tuleb vabastada seksuaalvähemuste küüsist", kerkib küsimus, kas meediaväljaande roll on lihtsalt avaldada toimetusele saadetud e-kirju või peaks toimetaja ka tekstiga töötama, et panustada infomüra asemel arutelukultuuri.
Tänukiri kunstiprogrammide kuraatoritele ja kunstnikele
See tänukiri on pühendatud kõikidele kunstnikele ja kuraatoritele, kelle koduvägivallateemaline looming julgustab abi otsima.
Praid kõigi eest, kes peavad elama puuris
Tormis Teekivi kirjutab praidi eel, kuidas isiklik vabanemine, enda kehaga kooskõlas elamine ja kaastunne loomade vastu saavad alguse samast kohast: soovist elada vabana.
Seaduses tuleks kuritegusid kirjeldada võimalikult täpselt: kui vägistamisloogika on nõusolekupõhine, peaks sellest lähtuma ka seadusandluses
Teadur Otava Piha kirjutab Soome näitel, et kui vägistamise keskmes on nõusoleku puudumine, peab ka seadus seda selgelt väljendama – see aitaks kaitsta ühtviisi nii ohvrite kui ka kahtlustatavate õigusi.
Emadest ülerääkimisel on poliitilised tagajärjed. 2. osa
Kuidas kajastab emasid Eesti meedia? Näited Marta Kaheksandast hooldusõigusvaidlusteni osutavad sellele, et vajame kaasavamat emaduskeelt.
Emadest ülerääkimisel on poliitilised tagajärjed. 1. osa
Eestis on veel sisustamata progressiivne feministlik emaduse manifest ning aktiivne emade kodanikuliikumine.