Loominguliselt kõrghariduseni ehk Kuidas me saime endale esimesed päris oma kutselised naissoost muusikud
Just Peterburi konservatooriumist tulid nii esimesed Eesti päritolu naissoost muusikud kui ka ühed esimesed kõrgharitud naised üldse. Need naised ei jäänud Peterburi – nad tulid tagasi ja olid osa Eesti muusikahariduse alusest, mille peal töötame tänaseni.
Naisi pelgavad erakonnad, mitte Eesti valijad
Politoloog Maarja Lühiste kirjutab, et Eesti naiste vähene esindatus poliitikas ei tulene valijate eelistustest, vaid erakondade pakutud menüüvalikutest
Avalik kiri Eesti Päevalehe toimetusele. Arvamusrubriiki kuuluvad arvamused, mis on argumenteeritud ja vastutustundlikud
Lugedes Mari-Vivian Ellami arvamusteksti „Feminism tuleb vabastada seksuaalvähemuste küüsist", kerkib küsimus, kas meediaväljaande roll on lihtsalt avaldada toimetusele saadetud e-kirju või peaks toimetaja ka tekstiga töötama, et panustada infomüra asemel arutelukultuuri.
Tänukiri kunstiprogrammide kuraatoritele ja kunstnikele
See tänukiri on pühendatud kõikidele kunstnikele ja kuraatoritele, kelle koduvägivallateemaline looming julgustab abi otsima.
Praid kõigi eest, kes peavad elama puuris
Tormis Teekivi kirjutab praidi eel, kuidas isiklik vabanemine, enda kehaga kooskõlas elamine ja kaastunne loomade vastu saavad alguse samast kohast: soovist elada vabana.
Tulbid või õigused? Tagasivaade naistenädalale
Sel aastal tähistati Eestis märtsis esimest korda naistenädalat. Selle algatajad leiavad oma tagasivaates, et siin on olemas hea pinnas uue naistepäeva traditsiooni edendamiseks.
Seaduses tuleks kuritegusid kirjeldada võimalikult täpselt: kui vägistamisloogika on nõusolekupõhine, peaks sellest lähtuma ka seadusandluses
Teadur Otava Piha kirjutab Soome näitel, et kui vägistamise keskmes on nõusoleku puudumine, peab ka seadus seda selgelt väljendama – see aitaks kaitsta ühtviisi nii ohvrite kui ka kahtlustatavate õigusi.
Emadest ülerääkimisel on poliitilised tagajärjed. 2. osa
Kuidas kajastab emasid Eesti meedia? Näited Marta Kaheksandast hooldusõigusvaidlusteni osutavad sellele, et vajame kaasavamat emaduskeelt.
Emadest ülerääkimisel on poliitilised tagajärjed. 1. osa
Eestis on veel sisustamata progressiivne feministlik emaduse manifest ning aktiivne emade kodanikuliikumine.
Milline on “õige” lapsevanem?
Greta Roosaar kirjutab, et “õigete” emade ja isade piirav ja süütundeid tekitav mõõdupuu ei ole paika pandud loodusseadustega, vaid loodud pideva arutelu kaudu ajakirjanduses ja avalikkuses.
Vannetest fantoomideni: esimeste koolitatud ämmaemandate haridustee
Enamik ämmaemandaks õppivaid naisi oli abielus, seega kuulusid nad seisuse poolest oma isa ja seejärel oma abikaasa seisusesse.
Kuidas kväärist kaitseliitlane sai
Kristiina Raud kirjutab, kuidas temast sai kaitseliitlane – vaatamata relvaallergiale ja maailmavaatelistele kõhklustele.