Head naistepäeva, armsad mehed!
Naistepäeva peategelased on Eesti meedias lilled ja neid kinkivad mehed. Aga kus on naiste õigused, saavutused ja päriselt olulised teemad?
Kuidas Eesti bürokraatia soolise ülemineku soovi raskendab
Eestit tutvustatakse sageli võrdsete võimaluste ja digiriigina, kuid paljude transinimeste jaoks on e-Eesti hoopis bürokraatia ja ekspertkomisjonide rägastik. Sascha Lumi jagab oma juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kogemust.
Epsteini võrgustiku õppetund. Miks arvukad naiste tunnistused midagi ei muutnud?
Epsteini kohtudokumendid tõstatavad küsimuse: miks usutakse ohvreid alles siis, kui toimikud avalikustatakse? Miks loob võim puutumatust?
Kuidas ma õppisin mittesobituma
Ühiskondlikele normidele vastamine toob turvatunde, kuid iseolemise vabaduse hinnaga. Sotsioloogiatudeng Darja Sinitsõna kaardistab soolistatud ühiskonna mõju noore inimese arengule oma senise elu kaudu.
Toimetuse veerg. Armastuskiri mu noortele meestele
“Ma tegin sulle suppi.” Väike purgike tulikuuma oasuppi potsatab mu talvemantli peale.
Minu hääl, minu valik – abordiõigus on riigipiirideülene inimõigus
“Minu keha, minu valik” on üldtuntud feministlik loosung, mis on väikese muudatusega tagasi Instagrami postitustes ja Euroopa poliitareenil.
Nika Kovač: aborti käsitletakse endiselt poliitiliselt tundliku teemana
Sloveeniast pärit Nika Kovač on kodanikualgatuse “Minu hääl, minu valik” üks juhtfiguure. Liikumine soovib tagada Euroopa Liidu rahastusel kõigile EL-i elanikele turvalise abordivõimaluse.
Toimetuse veerg. Mis on ühist sooideoloogial ja tühjal kruusil?
Kuidas „sooideoloogia” sildi all õhutatakse hirmu, normaliseeritakse äärmuslikku retoorikat ja nihutatakse avaliku arutelu piire Eestis.
Tingimuslik solidaarsus – kuidas viilutada inimlikkust?
Tervishoid ei peaks sõltuma moraalihinnangutest ega “õigetest valikutest”. Miks universaalne solidaarsus on põhiõigus, mitte preemia, ning miks BMI ei sobi terviseriski hindama?
Hambaarstieksam tõi naised ülikooli juba enne ametlikku vastuvõttu
Naisi hakati täieõiguslike õppuritena Tartu Ülikooli vastu võtma 1915. aastal. Seda aastat loetakse Eesti naiste kõrghariduse alguseks. Kuid ükski algus pole eelloota, ükski võrdne õigus pole tulnud julgete naiste sihikindla pealehakkamiseta.
Soovastane liikumine. Kes kaotab, kui ründad vähemusgruppe?
Kust tulevad mõisted sex ja gender, kuidas neid eesti keelde tõlkida ja miks soovastane retoorika on probleem, mis ei puuduta ainult vähemusgruppe? “Ära kaaguta” saatejuhid Greta Roosaar ja Kadi Viik rääkisid mõistetest, TERFlusest ja soovastasusest kui hübriidrelvast.
Nõusolekuseadus ajakohastab seksuaalvägivalla mõistet
Seksuaalvägivalla regulatsioon on õiglane siis, kui see peegeldab reaalsust, mitte ei lähtu vägistamismüütidest. Seks on konsensuslik tegevus ehk selle vajalik tingimus on kõigi osapoolte eelnev nõusolek. Sellest saavad eestlased aru. Nüüd on aeg seadus järele aidata.