Ühiskond

Tehnikafilosoof dr Galit Wellner räägib, kuidas tekivad tehisarul soolised eelarvamused ning mida saame ette võtta nende vältimiseks.

Praxise ja Feministeeriumi koostööprojekti raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” avab, kui levinud on naistevastane viha sotsiaalmeedias.

Praxise ja Feministeeriumi koostöö raames valminud värske uuring “Alfamehed ja lillekesed: Misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” heidab valgust, kui erinevalt kujutatakse ajakirjanduses naisi ja mehi.

Praxise analüütik Isabel Jezierska lükkab ümber argumendid, mille kohaselt ei peaks tasustamata hooletöö panust majandusse arvutama.

Elise Rohtmets küsib, miks hooldusõigusvaidlused inimeste õiglustaju nii intensiivselt riivavad ja pakub kolm tegevust, mida üksikisik teha saab.

Helle Hald on taani vandeadvokaat, kes on seisnud selle eest, et vägistamisohvril oleks kohe algusest peale oma advokaat. Nüüdseks on see õigus Taanis seadusega tagatud.

Vaatamata sellele, et Tšehhi pole Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud ning sealsed võimupoliitikud pole vabaühenduste hinnangul seksuaalvägivalla teemal kuigi edumeelsed, on riik üle läinud nõusolekuseadusele.

Emaduskohustuse idee rõhutab naiseks ja emaks olemise kokkulangevust.Maris Metsküla uuris lastevabaduse valinud Eesti naistelt, kuidas sellesse suhtuvad.

Soomes jõustus nõusolekuseadus 2023. aastal. Õigusteadlase Daniela Alaattinoğlu sõnul on seejärel uurimise fookus muutunud.

Triinu Kree kirjutab ühiskonna sõjast naiste nibude paljastamise vastu ning avab selle nähtuse ajaloolisi telgitaguseid.

Nõusolekuseaduse foorumil võtsid Eesti ja välismaal eksperdid vaatluse alla nõusolekuseaduse juriidilised, meditsiinilised kui ka kultuurilised perspektiivid. Foorumist teeb kokkuvõtte Taskufeministi eestvedaja Greta Roosaar.

Kätri Kiilberg räägib ühe piireületava "nalja" valguses, kuidas nõusolekupõhine seksuaalharidus interneti misogüünsusele vastumürki pakub.